Artiklid

Tööpuudus Eestis kahanes kolmandas kvartalis eelneva kvartaliga võrreldes 1,2 protsenti, langedes 6,9 protsendilt 5,7 protsendini. Eesti Panga teatel on oluliseks mõjutajaks ka avaliku sektori suurenenud tööpakkumine.  

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare kommentaar:

Kolmandas kvartalis hoogustus hõive taastumine kriisist ka tööjõu-uuringu järgi, maksu- ja tolliameti andmetel oli tööturu seis veelgi parem. Maksuandmete põhjal suurenes deklareeritud palka saanute arv kolmandas kvartalis aastavõrdluses 2,7 protsenti ja jäi 2019. aasta sama kvartali tasemele veel vaid 0,8 protsendi ehk 4600 inimese võrra alla.

https://majandus.postimees.ee/7386011/eest-pank-valitsussektor-on-paisunud-3400-inimese-vorra#_ga=2.220472720.964790755.1636977943-518806748.1594120248

Töötuid on kõige rohkem lihtsama töö tegijate seas, samas vakantse on palju just keerulisemat ettevalmistust nõudvate ametite puhul, kirjutab kolmanda kvartali statistika valguses Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Tööpuudus kahanes statistikaameti hinnangul kolmandas kvartalis märgatavalt, 5,7 protsendini. Tööotsijaid oli suvel 14 000 inimese võrra vähem kui aasta varem, aga siiski 12 000 inimese võrra enam kui kaks aastat tagasi.
Kui oled juba tellija, siis logi sisse!

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/11/15/liis-elmik-toootsijaid-on-kuid-nad-ei-sobi-vabadele-ametikohtadele

“Tervishoiu- ja meditsiinivaldkonna õppurid on juba oma elukutsevalikul lähtunud sellest, et nende tulevane töö on kaugel rutiinist ja iga päev võib tuua uusi ja keerukaid olukordasid, mida tuleb lahendada. Enamus tervishoiu kõrgkoolide õppuritest töötavad õppimise kõrvalt ja on olnud ka viiruse-eelsel ajal märkimisväärseks lisaressursiks,” ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepp, selgitades, et koroonakriisi olukorras on tudengite kaasamine väga loogiline samm. 

 

Edasi loe: https://pealinn.ee/2021/11/11/tallinna-tervishoiu-korgkool-saatis-meditsiinitudengid-haiglatesse-praktikale/

Tööõnnetuse puhul on riskianalüüsita väga raske tõestada, et tööandja oli teinud omalt poolt kõik, et ohutus tagada. Nii võibki juhtuda, et tuleb hakata Sauna-Madist turjal kandma, kirjutab tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Riskid on osa elust ja tööelust. Riske peab aga teadma ning hindama, et neid vältida või maandada.
Kui oled juba tellija, siis logi sisse!

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/11/15/maret-maripuu-ka-vargamae-andres-vajanuks-tookeskkonna-riskide-analuusi

Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivametsa sõnul on tõsiasi, et inimesed peavad kauem töötama ja rohkem õppima. Aeg, kus õpitud ametis töötati pensionini, kindlasti enam tagasi ei tule. „Erialastest teadmistest ja oskustest on olulisem, et inimene õpiks ja harjuks õppima ning arvestaks, et seda tuleb teha elu jooksul mitmeid kordi,” lisas ta.

Eesti rahvastik vananeb. Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi on 2030. aastaks 20–64-aastaseid 47 000 võrra vähem ja üle 65-aastaseid 42 000 võrra rohkem kui 2019. aastal. Eesti on silmitsi ülesandega, kuidas asendada pensioniikka jõudnud inimesi tööturul uutega, kui järgmise põlvkonna pealekasv ei ole piisav.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/95091313/kes-parandab-eestlase-hingamisaparaati-kui-toojoudu-napib-ja-keegi-siia-tulla-ei-taha