Artiklid

Üksikasjad

Lugeja küsib: kas töölepingus tohib töötasu olla kokku lepitud netosummana mitte brutosummana?

VASTAB ADVOKAADIBÜROO LEXTAL VANDEADVOKAAT KRISTI SILD:

Töölepingu seadus nõuab, et töölepingusse märgitakse töötasu brutosumma. Nii sätestab TLS § 5 lg 1 p 5, et lepingus tuleb välja tuua ka tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

TLS § 29 lg 3 kohaselt arvestatakse kokkulepitud töötasust maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/11/15/kas-tootasu-voib-lepingusse-markida-netosummana

Üksikasjad

Täpselt kahe aasta pärast peab Eesti vastu võtma Euroopa Liidu palgaseaduse, millega tõusevad hoobilt kahe väga vastandliku grupi ehk miinimumpalga saajate ja poliitikute töötasud.

Praegu on miinimumpalk Eestis 654 eurot bruto. Kui homme hakkaks kehtima seadus, mille kehtestamisega lubatakse Euroopa Liidu liikmetel venitada 2024. aasta novembrini, teeks paljude Eesti inimeste palgad hoogsa hüppe. Kuna direktiiv näeb ette, et inimestele tohib maksta ainult elamisväärset palka ja see on paika pandud kui 60 protsenti mediaanpalgast (palk, millest pooled Eesti töötajad teenivad vähem ja pooled rohkem) või 50 protsenti keskmisest palgast, tooks see muutus praeguste summade järgi kaasa miinimumpalga tõusu 34 protsenti ehk 877 euroni.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7648401/uus-seadus-tooks-hommepaev-34-protsendilise-palgalisa

Üksikasjad

Järgnev on minu kui maksuvaldkonna spetsialisti kommentaar tänasele Postimehe loole, mis lubab üleöö 34-protsendilist palgatõusu, kirjutab Lasse Lehis. 

Kui Euroopa Liidu liikmesriike omavahel võrrelda, siis oleks õige kõrvale panna ka iga riigi keskmine palk. Ma usun, et nooremad inimesed ei pruugi üldse teada, et Ida-Euroopas on palgatase madalam kui Lääne-Euroopas.

Loe lähemalt:
https://maksumaksjad.ee/maksu-uudised/lasse-lehis-miinimumpalga-tousust-pole-abi-kui-sellest-nii-kergesti-korvale-hiilitakse/

Üksikasjad

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula jagab tööandjatele ja töötajatele nõuandeid, kuidas energiakriisile vastu minnes toimida nii, et töötajad ei peaks külmetama.

Lugeja küsib: olen tööandjana murelik peatselt saabuvate külmade ilmade ja tööruumide kütmise pärast. Loomulikult soovin, et saaksin töötajatele pakkuda sama sooje tööruume, kui siiani, kuid energiakriis sunnib tegema muutusi. Mida saaksin tööandjana praeguses olukorras teha, et ettevõte saaks edasi toimida ja töötajad ei peaks külmetama?

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula: töökohas peab olema võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/11/15/kuidas-toimida-energiakriisis-nii-et-tootajad-ei-kulmetaks

Üksikasjad

Lugeja küsib: Üks töötaja räägib pidevalt, et temaga on käitutud ülekohtuselt ja talle on põhjustatud kannatusi, mistõttu ei saa ta oma tööd teha. Mida saaksin tööandjana teha olukorra lahendamiseks?

Töösuhetes võib juhtuda, et töötaja pöördub tööandja või kolleegide poole ja kirjeldab temaga aset leidnud ülekohut ja kannatusi. Süüdlaseks peetakse tihti tööandjat ennast ja/või kolleege. Sageli ei julge inimene ka küsida selgitusi või teha ettepanekuid olukorra lahendamiseks, ta keskendub vaid sellele, mis temaga toimub ning näeb ennast süütu kannatajana. Sellisel juhul ei pruugi olla tegemist töökiusuga, vaid olukorraga, kus töötaja on võtnud ohvrirolli ning mille lahendamine on tihti töötaja enda käes. Tuleb mõista, et iga ühekordne konflikt, arusaamatus, tüli töökeskkonnas ei ole üldjuhul töökiusamine.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/751/tootaja-raagib-et-temaga-kaitutud-ulekohtuselt-mida-saaksin-tooandjana-teha-olukorra

  1. Paranesid ehitustööliste võimalused nõuda saamata jäänud töötasu
  2. Töötajad: teisest päevast haiguse hüvitamine peab jätkuma
  3. Minister Peterson töötervishoiupäeva konverentsil: energiasääst ei tohi olla ohuks töötajate tervisele
  4. Millal peab tööandja mõõtma radoonisisaldust õhus?