Artiklid

Kolm põlvkonda tagasi töötasid inimesed suisa 80 tundi nädalas. Seega on praegune 40-tunnine töönädal küllaltki uus töötamisviis. Mis aga juhtuks, kui tööl käia neljal päeval ja puhata kolm päeva? Katseprojektid näitasid paljulubavaid tulemusi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Edasi loe: https://novaator.err.ee/1608803863/luhem-toonadal-elavdab-majandust-ja-hoiab-kokku-tervishoiukuludelt

Tervishoiutöötajaid on kriitiliselt vähe ning personaliprobleeme pole võimalik kiiresti lahendada. On tõenäoline, et juba lähitulevikus ei pruugi teenuste kättesaadavus ja kvaliteet olla Eesti inimestele ootuspärane. Ometi on töötajad ja tööandjad kollektiivleppe osas eri meelt ning pöördusid menetluse alustamiseks riikliku lepitaja poole.

Eesti panustab tervishoidu 6,7% SKPst, see on ligi kolm protsenti vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Arenguseire Keskus prognoosib, et sama süsteemiga jätkates võib 2035. aastaks inimeste omaosalus kahekordistuda ning haigekassa eelarve 900 miljoni euroga miinusesse jõuda. Rahanappusest suurem probleem on aga tervishoiutöötajate vähesusest tekkinud kriis, millest on juba pikalt räägitud.

Edasi loe: https://www.eakl.ee/ulvi-tasane-tervishoiutootajate-hoidmiseks-on-vaja-toimivat-kollektiivlepingut-ja-toovaarilist-palka

Kümme Eesti tehnoloogiafirmat räägivad oma kogemusest soovitusprogrammi rakendamisel ning sellest, kui suurt preemiat töötajatele uute tiimiliikmete leidmise eest makstakse, kirjutab Geenius.

Töötaja soovitusel põhinevatest ehk nn referral-programmidest on tänaseks saanud IT-firmade värbamisstrateegiate loomulik osa. Tavaliselt näeb asi välja nii: töötaja tunneb mõnd väärt inimest, kes võiks ettevõttesse oma oskuste ja väärtuste poolest sobida, annab sellest märku värbamistiimile, ja kui kristallkingake leiab omaniku ning kandidaadist saabki kolleeg, antakse soovitajale selle eest ka veidi preemiat.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120104054/suur-ulevaade-eestis-on-it-firmasid-kus-makstakse-uute-tootajate-soovitamise-eest-3000-eurot-katte

Lugeja küsib: Olen kursis, et üsna kohe jõustub iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon. Tekkis küsimus, kas võime juba praegu sõlmida töötajatega kokkuleppeid, et nad oleksid iseseisva otsustuspädevusega?

Advokaadid ei soovi pakkuda riigi õigusabi turuhinnast mitu korda väiksema tasu tõttu.

Kõige haavatavamad inimesed, näiteks lapsed ja vanurid, võivad varsti olla senisest veel keerulisemas seisus. Riik näeb ette, et sellised inimesed saavad vajaduse korral riigi õigusabi korras advokaadi abi, ent neid advokaate on üha vähem, sest riik maksab neile töö eest liiga väikest tunnitasu.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120103480/riigi-jatkusuutmatu-oigusabi-tottu-voivad-kurikaelad-vahistamisest-paaseda