Artiklid

• Paraneb töötute tööampsude tegijate sotsiaalne kaitse, mis võib viia ka püsiva töökohani;
• Paraneb IT teenuste kättesaadavus valveaja reeglite paindlikumaks muutmisega;
• Luuakse iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste.

Lugeja küsib: tean, et augustikuust peab tööandja teavitama renditöötajat kasutajaettevõtte nimest. Kuidas teavitamine peab toimuma?

Sel nädalal on ajakirjandus käsitlenud miinimumpalkade kujunemist Euroopas. Artiklitest on jäänud mulje, et direktiivi jõustamisel peab Eesti kahe aasta pärast jõuliselt miinimumpalka tõstma. Tööandjate keskliit juhib tähelepanu, et Euroopa Liit ei hakka Eestile miinimumpalga suurust või selle koefitsenti keskmisest või mediaanpalgast ette ütlema.

Eestis lepivad miinimumpalga kokku – arvestades seejuures majanduse hetkeseisu ja majanduse väljavaateid, töötust ja tööturu olukorda, inimeste toimetulekut ja tööandjate võimalusi jne – sotsiaalpartnerid ehk tööandjate esindajad ehk Eesti Tööandjate keskliit ja Ametiühingute keskliit. Kokkuleppe kinnitab valitsus. Euroopa Liidu pädevuses ei ole töötasu alammäära kehtestamine liikmesriikides ehk kõnealune direktiiv ei kohusta riiki kehtestama konkreetse suurusega miinimumpalka.

See kord kehtib Eestis ka edaspidi. Sotsiaalapartnerid tunnevad kohalikke olusid ja tingimusi kõige paremini.

Edasi loe: https://employers.ee/tapsustus-euroopa-liit-ei-hakka-eestile-alampalka-ette-kirjutama/

Hiljuti avaldatud Eesti Panga tööturu ülevaate järgi on Eesti tööturu olukorra kiire paranemine läbi saanud. Kui majanduskasvu aeglustumise mõju jõuab tööturule, ootavad ees koondamised ja uue töökoha leidmine võib olla keerulisem ning võtta kauem aega

Selles olukorras on töötajatele järjest olulisem kindlustunne, et töö otsimise ajal makstakse neile töötuskindlustushüvitisi, ning eriti siis, kui tööd on raskem leida, tehakse seda pikemalt. Loodud on uus automaatselt kohanev töötuskindlustushüvitis, mis on ka Euroopas unikaalne!

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120100398/riik-valmistub-kriisiks-tootuskindlustushuvitise-maksmise-pikkus-hakkab-soltuma-majandusolukorrast

Lugeja küsib: kui töötajal on lõpparve kokku lepitud teavituse järgselt näiteks 25. august, aga ta soovib lõpparve väljamakset uue kuu alguses, siis kas piisab selleks e-kirja teavitusest töötaja poolt? Ning kas ja mis ohud võivad kaasneda, kui makse toimub hiljem?

Vastab Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektor Maret Güldenkoh:

Töölepinguseaduse kohaselt tuleb lõpparve maksta viimasel tööpäeval. Töötajal on õigus iga hilinenud päeva eest hüvitist nõuda. Samas näiteks täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu maksmise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks (TLS § 84 lg 2).

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/11/15/lopparve-tuleb-maksta-viimasel-toopaeval