Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

S I L V A M ä N N I K

Tulumaks väheneb 20 protsendile, tulumaksumiinimum kahekordistub ning maksuriskid vähenevad ka FIEdel, on kirjas rahandusministeeriumis valminud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõus.

Rahandusministeeriumis on valminud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis pärast kooskõlastuste ringi peaks jõudma augustiks valitsusse ja septembriks Riigikokku. Eeldatavalt järgmise aasta 1. jaanuaril kehtima hakkav seadus näeb ette tulumaksu alanemise igal aastal 2 protsendi võrra, kuni aastaks 2006. on see jõudnud 20 protsendini.

Maksu alanemisega paralleelselt hakkab tulumaksuvaba miinimum astmeliselt tõusma. Eelnõu kohaselt arvatakse füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu järgmisel aastal 16 800 krooni, 2005. aastal 20 400 krooni ja 2006. aastast alates 24 000 krooni. Seega on tulevikus tulumaksuvaba miinimum praeguse 1000 krooni asemel 2000 krooni kuus.

Et tulumaksu alanemise tõttu kohalike omavalitsuste rahakott ei kannataks, muutuvad aastate jooksul nende eelarvesse laekuvate maksusummade osakaalud. Need numbrid peavad majandusanalüütikud veel välja arvutama. Praegu saab füüsilise isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus 56 protsenti tulumaksust.

Uue tulumaksuseaduse üle võivad rõõmustada ka füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Täpsemalt need, kel on tekkinud mõte oma ettevõtlusvormi muuta.

“Kui FIE asutab uue äriühingu või teeb oma varaga sissemakse mõnda teise äriühingusse, mis juba olemas on, siis uuele ettevõtlusvormile ülemineku jooksul mingit maksustamist ei toimu,” selgitas rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja kohusetäitja Ivo Vanasaun. “Praeguse seaduse kohaselt võiks öelda, et kui füüsilisest isikust ettevõtja FIEna tegevuse lõpetab, võtab ta vara justkui oma isiklikku tarbimisse ja seda saaks maksustada vaatamata sellele, et ta selle vara hiljem kohe äriühingule üle annab.”

Füüsilisest isikust ettevõtjate maksukonsultant Olavi Kärsna kiitis, et selline muudatus tulumaksuseaduses on äärmiselt hea. “Ma olen pidanud praegust korda seminaridel ja koolitustel pidevalt selgitama,” lausus ta. “Firma asutamine ei ole seotud “fiendusega”, sest firma asutad sa kui eraisik, mitte kui FIE, sestap ei olnud seni võimalik maksuvabalt teha sissemakseid äriühingusse,” rääkis Kärsna.

Olulisematest muudatustest võib välja tuua ka välismaal töötavate ja seal tulumaksu maksvate isikute tulumaksukohustusest vabanemise Eestis ning eraisikutest metsaomanikele antava võimaluse metsa uuendamise kulud müügitulust maha arvata.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Uue tulumaksuseadusega on kavas vabastada välismaal töötavad ja seal ka tulumaksu maksvad isikud Eestis tulumaksu maksmisest, kirjutab Äripäev Online.

«Kui inimene töötab välismaal ja on seal tulumaksu ära maksnud, siis Eestis temal sellelt välismaal teenitud palgalt tulumaksu tasuda ei tule,» selgitas rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juht Ivo Vanasaun.

Vanasauna sõnul on tegu nii-öelda krediidimeetodi asendamisega vabastusmeetodiga.

Eestlaste jaoks omab see tema sõnul tähtsust Euroopa Liiduga ühinemise valguses, kus inimesed hakkavad üha rohkem välismaal tööl käima.

Reegel hakkab kehtima nende inimeste puhul, kes on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul.

Teiseks peab välisriigis saadud tulu olema maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa. Ka juhul, kui summa on null, seisab eelnõus.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 juuni 2003

• Palgaseadus
• Postimees

Tallinna ja Harjumaa palgad edestavad juba teisi regioone ligi poole võrra, mis ei sunni siiski veel ettevõtjaid tööjõumahukamat ettevõtlust pealinnast ära viima.

Eelmisel aastal oli keskmine brutokuupalk Tallinnas 7553 krooni ehk 2130 krooni rohkem, kui palgaskaalal teisel kohal oleval Tartumaal. Tänu pealinnale oli ka Harjumaa keskmine palk ülejäänud Eestiga võrreldes oluliselt kõrgem, kuid teised maakonnad jäid juba oma palgatasemetega oluliselt riigi keskmisele alla.

Suurim palgakasv oli mullu tänu Kuperjanovi väeosale Võrumaal, kus palgad kasvasid aastaga 18,2 protsenti, ning madalaim Hiiumaal, kus kalatööstuse madalseisu tõttu kerkisid palgad keskmiselt vaid 3,6 protsenti.

Kõrgepalgalised töötajad

Tööturuameti nõuniku Elo Parveotsa sõnul tulenevad Tallinna suuremad palgad eelkõige kõrgemapalgalistest ametikohtadest. «Näiteks enamik ettevõtete peakontoritest asub Tallinnas,» selgitas Parveots, kelle hinnangul pole konkreetsete ametite lõikes palgavahed Eestis siiski veel nii suured, et ettevõtjad hakkaksid Tallinnast töökohti mujale Eestisse üle viima.

Kui Edelaraudteel ja Eesti Energial on üle Eesti erinevates maakohtades sarnastel ametikohtadel võrdsed palgad, siis näiteks Merko Ehitusel, Falckil ja Hansapangal erinevad palgad piirkonniti.

«Eks meil ole ka väljamüügihind erinevates regioonides erinev,» põhjendas Falck Balticu juhatuse liige Tarmo Keskküla. «Kuigi tööpuudus on Eestis küllalt suur, siis kahjuks on meil pidevalt tööjõupuudus ja saba tööle soovijatest ukse taga ei ole.»

Edelaraudtee juhi Henn Ruubeli sõnul ei tähenda asjaolu, et nende ettevõtte peakontor asub Türil, seda, et nende palgad oleksid oluliselt erinevad võrreldes olukorraga, kui see asuks Tallinnas.

«Palgad olenevad ka majandusharust, sest kui ka meil oleks siin seitse panka, siis oleks siinne keskmine tase kõrgem,» märkis Ruubel. «Eks palga määrab ka kokkulepe poolte vahel ja tööturu seis, kuid näiteks jaamakorraldajatel ja teetöölistel on meil üle Eesti küllalt sarnased palgad.»

Hansapank arvestab palkade määramisel antud piirkonna palgaturu taset, mistõttu ka sarnase töö eest võib näiteks telleri palk Tallinnas ja Põlvas erineda.

Palk erineb piirkonniti

«Teenindajate töötasu üle otsustamise oleme viinud lokaalsele tasandile ehk siis töötasu üle otsustab kohalikke tingimusi arvestades töötaja vahetu juht,» selgitas Hansapanga personalijuht Hels Mikkal. «Palgaerinevused jäävad 10 protsendi piiresse.»

Standardi juhi Enn Veskimäe sõnul erinevad küll tööstustööliste palgad Eesti lõikes, kuid palgavahed pole siiski veel nii suured, et sunniks töökohti Tallinnast mujale viima. «Pigem võivad keskkonnanõuded hakata tulevikus sundima tööstust Tallinnast välja kolima,» arvas Veskimägi.

Aivar Reinap

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Ülo Toomsalu

Eesti Ametiühingute Keskliidu taotlus tõsta erafirmade töötajate palka kümne protsendi võrra toob tööandjate hinnangul kaasa koondamislaine.

Peale taotluse tõsta alampalk järgmisest aastast 2600 kroonini teeb keskliit ettepaneku tõsta ka eraettevõtetes kuus alla 10 000 krooni teenivate töötajate palka kümne protsendi võrra, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ametiühingute keskliidu sotsiaalsekretäri Harri Taliga sõnul pakuti palgatõus esimest korda välja mullu septembris, aga see lükkus edasi kalendriaasta peale tehtud eelarvete tõttu. “Kuigi Eestis pole sedalaadi kokkuleppeid sõlmitud, on need arenenud riikides tavalised,” lausus Taliga.

“Kõik töötajad peaksid osa saama majanduskasvust ja ühiskonna rikkuse suurenemisest, sest väärtusi luuakse tööga,” lisas ta. “Tööandjate jaoks aitaks see parandada töötajate motivatsiooni, suurendaks tarbimist ja aitaks vähendada põhjendamatult suuri palgaerinevusi.”

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis märkis, et ametlikult sellist ettepanekut veel esitatud pole. “Selle ettepaneku läbiviimine on ebatõenäoline, ettevõtjate hinnangul rikuks see tööturu paindlikkust. Ettevõtted on erinevad, kõike ei saa lüüa ühe lauaga,” ütles ta.

Tööandjate hinnangul tooks ühe puuga löömine kõikides ettevõtetes kaasa uued koondamised ja vähendaks investeeringuid tehnoloogiasse ja koolitusse.

Viru Kalatööstuse juhi Agu Laanemetsa hinnangul pole uus administratiivne regulatsioon mitte kaigas, vaid palk kalatööstuse kodaratesse. “Ma ei vaidle vastu, et palku peaks tõstma, aga see ei ole väga hea mõte niimoodi pika puuga panna,” märkis ta. “Võib ju tõsta, aga peab mõtlema, mis see kaasa toob. Isiklikult tekitab see kiusatuse veelgi vähendada töötajate arvu.”