Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Maksuameti peadirektori asetäitja Kaja Tamme hinnangul on ligi pooled sel aastal esitatud tuludeklaratsioonid probleemidega.

“Probleeme on palju ja need on väga erinevad. Arvestuslikult ligi poolte deklaratsioonidega meil probleeme ei ole, kuid see võib olla ka natuke liiga karmilt öeldud,” ütles Kaja Tamme Eesti Päevalehele. “Ma ise usun, et 60-65 protsendi deklaratsioonide puhul ei ole meil vaja kedagi tülitada. Samas, kõik deklaratsioonid meil veel sisestatud ei ole.”

Üheks väga levinud probleemiks on Tamme sõnul tööandja poolt deklareeritud ning maksumaksja enda poolt deklareeritud andmete erinevus. “Peame täpsustama, kummal on õigus ja kes tegi vea. Teiseks suureks veagrupiks on tulumaksu kinnipidamine kohustusliku kogumispensioni maksetelt või koolituskuludelt. Peame uurima, kas näiteks koolitusfirmade esitatud andmed ühtivad deklaratsioonide andmetega. Teinekord võib vea teha ka koolitusfirma. Palju probleeme esineb mahaarvamistega vabaabielus inimeste puhul. Näiteks kui eluasemelaenu võtja ning korteriomanik on erinevad vabaabielus inimesed, siis ei ole õigust eluasemelaenu intressidelt tulumaksu tagasi saada,” rääkis Tamme.

“Näiteks vigaste pangakontodega deklaratsioone saime kokku üle 300. Lisaks oli neid, kes unustasid pangakonto märkida või jätsid e-maksuameti kaudu tehtud deklaratsiooni andmed salvestamata.,” lisas ta.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 mai 2003

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

TALLINN, 9. mai (EPLO) - Riikliku lepitaja Rafael Amose hinnangul on palgaseaduse võrdse tasustamise põhimõte mitmeti tõlgendatav, mis võib kaasa tuua kohtuasju tööandjate vastu, kirjutab Äripäev.

Palgaseaduse paragrahv 5’ on mitme juristi sõnul tõlgendatav nii, et tööandja peab sarnase ametikoha ja kvalifikatsiooniga töötajatele võrdset palka maksma.

Ühe ettevõtte Saaremaa filiaali töötaja on juba pöördunud tööõigusjuristi poole, nõudmaks sama palka Tallinna kolleegidega. Kui nõue peaks kohtusse jõudma ja töötajale positiivse lahendi tooma, on loodud pretsedent ja oodata võib sääraste kohtuasjade plahvatuslikku kasvu.

Kuigi seadus kehtib sellisel kujul juba kaks aastat, ei ole sätte sellisele tõlgendamisvõimalusele varem keegi tähelepanu pööranud. Paragrahv lisati seadusesse hoopis soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks palgapoliitikas. Seda kinnitas ka seadusemuudatuse väljatöötaja, sotsialaministeeriumi tööõiguse büroo jurist Ave Liitmäe.

Riiklik lepitaja Rafael Amos luges kõnealuse sätte Äripäeva palvel uuesti üle ja tunnistas, et tema mõistab seda nii, et võrdväärse töö puhul tuleb võrdset palka maksta kõigile, soost hoolimata.

“Tegemist on sisulise vaidlusega, tööandja peab ära põhjendama, miks ühel töötajal on teisest väiksem palk. Aga maakondade erinev keskmine palgatase ei ole siin mingi põhjendus,” ütles Siitam. “Kas näiteks pangateller asub Võrus või Tallinnas, see pole argument palga erinevuseks, kui kvalifikatsioon on sama.”

Eesti Tööandjate Liidu juristi Renno Mägi sõnul ei ole olemas täiesti võrdseid ametikohti, kuid näeb siiski võimalust vaidluste tekkeks. Kõik sõltub sellest, kuidas riigikohus mõistab sõnapaari “võrdväärne töö”.

“Telleritel on kategooriad ja kindel kategooriapalk, kuid maakondades on see veidi varieeruv,” ütles Ühispanga personalijuht Külli Peet. “Tööjõu maksumuse kujundab ju turg. Usun, et paljud ettevõtted, kellel on kontorid ka väljaspool Tallinna, kasutavad sarnast süsteemi."

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2003

• Palgaseadus
• Delfi

Äripäev Online
12. mai 2003 15:54

Rahandusministeeriumi eelarveprognoosi kohaselt on Eesti keskmine palk 2007. aastal 9718 krooni kuus.
Palga aastane reaalkasv järgnevatel aastatel jääb 6% piiresse, ennustab ministeerium.

Eesti majanduskasvuks aastatel 2005 kuni 2007 ennustab rahandusministeerium 6%, järgmise aasta majanduse reaalkasvuks 5,4% ja selleks aastaks 4,8%.

Rahandusministeeriumis valminud kaheosalise eelarvestrateegia aastateks 2004-2007 eesmärgiks on määratleda riigi fiskaalraamistik ja peamised arengusuunad ning eelarvestrateegia on ka üheks peamiseks aluseks ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamisel.

Strateegia esimeses osas tuuakse ära majandus- ja fiskaalraamistik, milles antakse ülevaade viimastest majandusarengutest, esitatakse majandusprognoos kuni aastani 2007 ning valitsuse majandus- ja fiskaalpoliitilised eesmärgid. Fiskaalraamistikus antakse ülevaade valitsussektori eelarvepoliitika arengutest ning kajastatakse riigieelarve planeeritavad tulud, seda mõjutavad muudatused maksupoliitikas ning riigieelarve kulude võimalik üldmaht.

Strateegia teises osas on tulemusvaldkondade lõikes esitatud valitsuse peamised eesmärgid ja tegevused järgnevaks neljaks aastaks. Tulemusvaldkondade eesmärkide ja tegevuste planeerimisel oli üheks lähtealuseks koalitsioonileping. Valitsuse tulemusvaldkonnad on riigi põhifunktsioonide grupid, mis kokku hõlmavad kogu valitsuse tegevust.

Riigi eelarvestrateegia on smakordselt üles ehitatud valitsuse tulemusvaldkondadena. Eelarvestrateegia koostamine tulemusvaldkondade lõikes annab kodanikule ülevaate valitsuse olulistest tegevusprioriteetidest, suurimatest saavutustest ja probleemidest erinevates valdkondades, probleemide kõrvaldamiseks püstitatud eesmärkidest ning tegevustest nende eesmärkide elluviimiseks.

Rahandusministeerium on eelarvestrateegia valitsuse istungil arutamiseks Riigikantseleile edastanud.

Eelarvestrateegiaga saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee/doc.php?6764.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 mai 2003

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Postimees

Emapalka ette valmistavate ametnike seas ringleb idee muuta 12-kuulise palga saamise eeltingimuseks see, et paar kuud oleks ema asemel lapsega kodus isa.

Sotsiaalminister Marko Pomerantsi sõnul hakkab emapalk seniste plaanide kohaselt koosnema kahest osast - praegugi olemasolevast 140-päevasest sünnitushüvitisest, millele järgneks 8 kuu pikkune emapalga periood.

Pere ise valib

«Pärast esimest 140 päeva võiks perel olla õigus valida, kas koju jääb ja palka hakkab saama ema või isa,» kirjeldas Pomerants oma alluvate ideed. «Teiseks on kaalumisel ka võimalus, et isale võiks minimaalselt kahekuulise kodusoleku teha suisa kohustuslikuks, kui pere soovib palka saada kõigi 12 kuu eest.»

Kui isa kaheks kuuks koju ei jää, saaks ema sel juhul palka vaid 10 kuu eest. Isa osalemine oleks aastase palga saamise eeltingimuseks.

«Selline variant on kasutusel Rootsis, see tähtsustaks isa rolli lapse kasvatamisel,» kõneles Pomerants. Tema sõnul jääksid isa kodusolemise kuud eeldatavasti aastase palgaperioodi lõppu.

Praegu on isal õigus olla ema sünnitus- ja raseduspuhkuse ajal kodus 14 päeva, mille eest riik maksab talle kompensatsiooni 66 krooni päevas. Pomerantsi andmetel kasutab seda võimalust 1000-1200 värsket isa ehk 10% peredest.

Pomerants kinnitas, et praeguste plaanide kohaselt hakkaks emapalk kehtima kõigile peredele, kellel on seaduse jõustumise hetkel alla aasta vanune laps, kaasa arvatud adopteeritud laps. Emapalga saamise ajaks kaoks ära 600-kroonine lapsehooldustasu, kuid säiliks 150-kroonine lapsetoetus.

Sõltub sissetulekust

Emapalka makstaks emadele nende senise sissetuleku järgi, kuid võimalik, et mitte 100 protsendi ulatuses. Sissetulekuta emad saaksid emapalka alampalga alusel. Isade «isapalk» arvutataks kodus olemise ajaks nende, mitte emade palga alusel.

Emapalgale kuluks umbes 400 miljonit krooni aastas.

«Kui lapsi hakkab juurde tulema, läheb see loomulikult kallimaks. Kuid seda me ju tahamegi,» sõnas Pomerants.

Minister ütles end lootvat, et poliitiline otsus emapalga lõpliku vormi osas sünnib juba mais. «Praegu on tegu vaid esialgsete ideedega,» sõnas ta.