Artiklid
- Üksikasjad
Luule Käis
jurist
Millal võib puhkuseraha maksta töötajale kahes osas?
Puhkuseseaduse paragrahv 24 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale puhkusetasu täies ulatuses maksma (pangakontole üle kandma) hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
Näiteks kui puhkus algab esmaspäeval, 4. septembril, peab töötaja saama kogu puhkusetasu hiljemalt neljapäeval, 31. augustil. See on üldreegel.
Erandina võib mõnele töötajakategooriale maksta puhkusetasu kahes osas (vähemalt pool eelviimasel tööpäeval, teine pool kollektiivlepingus kokkulepitud ajal). Kuid seda vaid tingimusel, et nii on ette nähtud kollektiivlepingus.
Erand puudutab töötajaid, kes saavad puhkuseseaduse paragrahv 9 lõige 2 punktide 4 ja 5 alusel pikendatud põhipuhkust.
Sellised on näiteks lasteasutuste, koolide, kutseõppeasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide juhid, pedagoogid, õppejõud ning teadustöötajad. Samuti raviasutuste, lastesanatooriumide ja täisealiste sotsiaalhoolekandeasutuste pedagoogid.
Erand käib ka nende töötajate kohta, kes puhkuseseaduse paragrahv 10 lõige 1 alusel saavad lisapuhkust allmaatöödel, tervistkahjustavatel töödel ning eriiseloomuga töödel töötamise eest.
Kui kollektiivlepingut ei ole või selles ei ole puhkusetasu kahes osas maksmist ette nähtud, tuleb ka eespool nimetatud pikendatud põhipuhkusega töötajatele puhkusetasu maksta (üle kanda) täies ulatuses ning eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata sellele, et kollektiivlepingus ei saa kokku leppida, et kogu puhkusetasu makstakse välja kunagi hiljem, näiteks järgmisel palgapäeval. Samuti ei saa seda teha poolte kokkuleppel.
- Üksikasjad
Helve Toomla
Vahetasin töökohta ja mind pandi uues kohas töökeskkonnaspetsialistiks. Töölepingus seda ei ole. Tean, et mu vanas töökohas sai selle ameti inimene ka lisatasu. Siit küsimus: kas ülemus võib mind lihtsalt töökeskkonnaspetsialistiks määrata, kas on vaja minu nõusolekut, kas mul on õigus nõuda lisatasu?
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt võib tööandja ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud vastavat koolitust, võib selle spetsialisti võtta eraldi ametikohale või määrata pädeva inimese oma töötajate hulgast. Viimasel juhul täidab inimene töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid lisatööna. Kindlasti tuleb lisatöö tegemises kokkuleppele jõuda.
Palgaseaduses on öeldud: kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses. Seega on küsijal alus nõuda lisatasu või palgamäära tõstmist, kuid selle suurus tuleb kokku leppida.
- Üksikasjad
Helve Toomla
Kui kiirabitöötaja sõidab maakonnast välja, näiteks transportima patsienti maakonna raviasutusse, kas siis on tal õigust saada päevaraha? Tean, et osas kohtades see kiirabile kehtib. Kas päevaraha on siis 50 krooni?
Vastus sõltub sellest, kuidas on kiirabitöötaja töölepingus esitatud töö tegemise koht või piirkond. Kiirabitöötajatel on liikuva iseloomuga töö, töölepingus peaks siis olema piirkond arvatavasti linn või maakond.
Töölähetus tähendab tööülesannete täitmist väljaspool töö tegemise kohta. Töölähetuse päevaraha makstakse aga vabariigi valitsuse määruse kohaselt ainult juhul, kui lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.
Päevaraha makstakse tulumaksuvabalt 5080 krooni. Seega võib töölähetus ja päevaraha maksmine eeltoodud juhtudel kõne alla tulla, aga täpsema vastuse andmiseks on andmeid liiga vähe.
- Üksikasjad
Jaanika Topkin
TÜ õigusinstituudi vilistlane
Kas tööandja võib saata alaealist töötajat töölähetusse?
Töölähetus on tööandja poolt töötaja lähetamine kindlaksmääratud ajavahemikus tööülesannete täitmisele väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Töölähetusse minek on töötaja kohustus. TLSi kohaselt ei ole aga töölähetusse lubatud saata alaealist töötajat ja seda isegi mitte tema enda nõusolekul! Käesolevat keeldu võib põhjendada asjaoluga, et alaealist ei tohi rakendada tööl, mis võib ohustada tema tervist, kõlblust, sotsiaalset arengut, hariduse omandamist, sisaldada õnnetusjuhtumeid, ületada alaealise kehalisi või vaimseid võimeid.
Lisaks sellele on alaealise esindajal järelevalve ning kontroll esindatava üle viimase töölähetuses viibimise ajal piiratud.
- Üksikasjad
Heike Härma
Heli Raidve Tööõigusabi jurist
Puhkusele mineva töötaja asendamisel on tööandjal valida, kas võtta tööle asendaja, kellega sõlmida tähtajaline tööleping või jagada asendatava tööülesanded teiste töötajate vahel.
Mõlemal juhul tuleb maksta asendajale tasu. Tähtajalise töölepinguga asendajale makstakse kokkulepitud palka. Töötajale, kes asendab lisatööna, makstakse kokkulepitud lisatasu.
Asendaja leping
Asendajaga sõlmitavasse tähtajalise töölepingusse tuleb lisaks kohustuslikele tingimustele ja andmetele märkida tähtajalise töölepingu sõlmise alus, mis antud juhul on ajutiselt äraoleva töötaja asendamine.
Samuti näeb töölepingu seadus ette lepingu tähtaja kindlaksmääramise. Juhul, kui on teada täpne kuupäev, millal asendatav töötaja tagasi tuleb, on see lepingu lõppemise tähtajaks. Kui tööandja ei tea, millal asendatav tööle tagasi tuleb, tuleks lepingu kestuseks märkida asendatava töötaja tööle naasmine.
Vaatamata sellele, et seadus ei nõua asendaja töölepingus asendatava nime märkimist, muudaks selle fikseerimine asendamise üheselt mõistetavaks.
Tähtajalise töölepingu sõlmimisel peab tööandja järgima veel ühte seadusest tulenevat kohustust. Nimelt ei tohi tööandja kohaldada töötajale, kellega on sõlmitud tähtajaline tööleping, töösuhtes ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale töötajale, kelle tööleping on sõlmitud tähtajatult. Seda välja arvatud juhul kui see on põhjendatav objektiivsete asjaoludega, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingust. Samuti peab tööandja teavitama töötajat tähtajaliselt sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal õigeaegselt vabadest töökohtadest, arvestades töötaja kvalifikatsiooni ja kutseoskusi.
Kuigi reeglina peab tööandja tähtajalise töölepingu lõppemisest töötajale sõltuvalt lepingu kestusest ette teatama, siis ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks sõlmitud töölepingu korral etteteatamist ei toimu. Samas peavad pooled jälgima, et kui töösuhe jätkub pärast tähtaja saabumist, muutub tähtajaline tööleping tähtajatuks töölepinguks.
Tööde jagamine teistele
Lisaks võimalusele võtta tööle tähtajalise töölepinguga asendaja on tööandjal võimalik anda asendatava tööülesanded täitmiseks mõnele teisele töötajale.
Selline olukord nõuab kindlasti poolte kokkuleppe kirjalikku fikseerimist.
Tööandja ja töötaja võivad näiteks omavahel vormistada tähtajaliselt töölepingu tingimuste muutmise.
Kirjalikult ja täpselt tuleb seejuures fikseerida asendaja uued tööülesanded, samuti tööülesannete täitmise periood ja ka lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest.
Kui töölepingu tingimuste muutmist ei toimu ning asendaja teeb talle kindlaksmääratud tööajal tööandja soovil töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, siis peab tööandja palgaseaduse kohaselt tema palka suurendama või maksma talle lisatasu kokkulepitud suuruses.
Kui töötaja teeb tööd, mida tööleping ette ei näe ning töötaja on vabastatud selleks ajaks oma töölepingujärgsete tööülesannete täitmisest, makstakse talle selle töö eest tasu poolte kokkuleppel.
Asendajaga sõlmitav leping
Mida kirjutada töölepingusse?
- tähtajalise töölepingu alus: TLS N 27 lg 2 p 2, s.o ajutiselt äraoleva töötaja asendamine
- lepingu tähtaeg, kas kuupäevaliselt või asendatava tööle naasmiseni
- asendatava nimi
- näiteks: Margus Kase tööleping on sõlmitud tähtajalisena TLS N 27 lg 2 p 2 alusel, puhkusel oleva Marko Tamme asendamise ajaks
- töötajat tuleb teavitada vabadest töökohtadest
- lepingu tähtajalisest lõppemisest ei pea asendajat eelnevalt teavitama
Tööülesannete jagamine teistele
Mida kirjalikult kokku leppida?
- täiendavates ülesannetes
- nende täitmise perioodis
- makstavas tasus
- näiteks: perioodil 01.07.06 kuni 30.07.06 täidab Kalle Kaar alljärgnevaid täiendavaid ülesandeid (lisada loetelu), mille täitmise eest makstakse ühekordne lisatasu 2000 krooni
Allikas: Heike Härma
Lehekülg 1555 / 1649