Ralf-Martin Soe
Ehkki statistikaameti järgi oli eelmise aasta keskmine brutopalk 8073 krooni, on maksuametile laekunud ettevõtete deklaratsioonide põhjal arvutatu kohaselt keskmine kuupalk hoopis 6346 krooni ehk enam kui viiendiku võrra ametlikust keskmisest väiksem.
Äripäeva arvutused on tehtud maksu- ja tolliametilt saadud palgavahemike järgi, mis on koostatud tööandjate esitatud kohustusliku tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) alusel.
Nende hulgas kajastuvad kõik 2005. aastal tulu teeninud inimesed (ligi 723 000), kaasa arvatud töötavad tudengid, pensionärid ning osalise koormusega töötajad.
Maksuameti andmed ei kattu statistikaameti keskmise palgaga, kuna statistikaamet arvutab keskmist palka täistööaja järgi (mis võib sisaldada mitut töökohta ja lisatasusid) ning see hõlmab ka boonustasusid (näiteks auto ja spordisaali kasutamine ning töötajatele tasuta kohv).
Keskmist palka saav tuletõrjuja teenib kõrvalt lisa
Tuletõrjujate eelmise aasta keskmine palk oli 6412 krooni, mis on väga lähedal maksuameti andmetele.
Harjumaal keskmist palka teenivatest tuletõrjujatest oli kommentaare nõus andma vaid üks töötaja palganumbriga 5900 krooni brutos. Intervjuu käigus aga ilmes, et tuletõrjuja (kes soovis anonüümseks jääda) tegelik sissetulek on ligikaudu 15 000-20 000 krooni, kuna mees tegeleb päästetööga hobi korras turismiettevõtte kõrvalt. "Paljud mehed teevad nii - töötavad lisaks kas ehitusel, taksonduses või bussijuhina," rääkis tuletõrjuja, kes iseenesest elaks tuletõrjuja palgaga ära, kuna ta ei ole pereinimene. Mehe sõnul jätkub talle tuletõrjuja palgast, et maksta auto, eluaseme ja söögi eest.
Ettevõtjad arvestavad keskmise palgaga kaudselt
"Otseselt me palgasüsteemi kujundamisel keskmisest ei lähtu, aga eks kõik loevad lehti ja kuigipalju see ikka mõjutab otsuseid," sõnas Baltika juhatuse esimees Meelis Milder.
"Palgad diferentseeruvad järjest rohkem, ka meie majas on erinevad palgapoliitikad," rääkis Milder, miks ei saa keskmist palka üksüheselt aluseks võtta. "Ma usun, et kindlasti," vastas rõivatööstuse juht küsimusele, kas töötajad võrdlevad enda palka keskmisega.
"Minu arvates ei ole keskmist töötajat ega keskmist palka, meie palkade määramisel sellest ei lähtu," sõnas Pere Leib Tootmise omanik Rein Kilk.
Siiski on kahtlemata tähtis, kui suur keskmine palk on, sest see näitab üldist tendentsi ning on aluseks äriplaani koostamisele, lisas Kilk.
Riigikogu liikmete palgasüsteem ebaloogiline
Kui statistikaamet arvutab keskmist palka, hõlmates lisahüvesid, siis keskmise palgaga seotud ametnike palgaarvestusse tulevad lisahüved veel juurde.
"Ega keskmine palk nii närviline teema polekski, aga et Riigikogu liikmete palgad on seotud sellega, siis on ta kogu aeg kõrgendatud huvi sfääris," kommenteeris statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanov.
"Kui inimene tahab oma palka keskmisega võrrelda, siis peab ta arvestama ka töö juures tasuta saadavat kohvi ja vett," rääkis Trasanov. Tema sõnul lähtutakse keskmise palga määramisel loonustasudest, mille pealt ettevõte maksab erisoodustusmaksu. Nende alla kuuluvad näiteks tasuta kohv, spordisaali kasutamine, ametiauto.
"See ongi kaudne küsimus, et kui sa saad mingit boonust, näiteks Riigikogu liikmetel on esindustasu, siis see loetakse julmalt palga sisse, kuid tegelikult kulub see töö tegemiseks," rääkis Riigikogu liige Meelis Atonen.
Atoneni sõnul on palkade sidumine keskmisega põhimõtteliselt majanduslikult vale ja ebaloogiline, näiteks võib keskmine palk ka langema hakata. Samas pole keegi suutnud välja pakkuda paremat alternatiivi ja ilmselt avalikkus ei taluks ka seda, kui parlamendisaadikud ise endale palka määraksid, sõnas Atonen.
"Mina pole seda (Riigikogu liikmete tasustamise viisi - toim.) väga oluliseks pidanud, kuna olen mujal näinud väga kummalisi privileege ja tasustamise vorme. Näiteks Küprose parlamendiliikmed saavad osta auto kas ilma maksudeta või väga suurte soodustustega," sõnas Riigikogu liige Peeter Tulviste. "Julgen arvata, et enamikus riikides on niisugused soodustused. Väga paljude inimeste jaoks on oluline põhjendada, miks ühed saavad rohkem palka ja teised vähem, mitte niivõrd konkreetne palga arvutamise meetod," ütles psühholoogiaprofessor Tulviste. "Kui hakata inimesega rääkima tema vaesusest, siis kolme minuti pärast räägib ta teiste rikkusest," märkis Tulviste.
Juuni keskel kirjutas Riigikogu liige Eiki Nestor Äripäevale anekdoodi: "Statistikaamet muutis keskmise palga arvutamise korda. Alates 1. juulist leitakse riigi keskmine palk Riigikogu liikme palga jagamisel neljaga."
Majandusteadlane usub rohkem statistikaameti numbrit
"Eks need on erineva metoodika järgi arvutatud ja kuna ma ei ole nende metoodikatega kursis, siis usuks rohkem statistikaameti numbrit," ütles EBSi majandusteooria õppetooli juhataja Alari Purju kahe keskmise palga vahe kommentaariks. Kriitiline on see, mis tüüpi tasud sisse lähevad, ning samas ka mitmel kohal töötamine, mis kajastub kui üks töötasu, märkis Purju.
"Ma ei ole valmis ütlema, mis need detailsed erinevused on, seda peaks kirjelt võrdlema, kuid dünaamiliselt peaks need kaks keskmist palka olema omavahel võrreldavad. Valiku jaotusest võib kõige markantsemad näited tuua USA kohta, kus üks protsent kõige rikkamatest maksab absoluutväärtuses kolmandiku maksudest," rääkis Purju. "Üks huvitav mõtlemisharjutus on see, et võrrelda oma tutvusringkonda ja vaadata, kui paljud üldsegi seda keskmist palka saavad," lisas Purju.
Huvitav on ka mitteregistreeritud palga osakaal, oleks hea võrrelda palgatulu tarbimiskuluga, siis saame seal teatud katteta osa, rääkis majandusprofessor.
