Erki Vabamets,
Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets vandeadvokaat
Võib öelda, et seaduse järgi ei ole suulist katseaega olemas. Seaduse kohaselt peab tööleping olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kui kirjalik tööleping on sõlmitud ja selles ei ole katseaega ette nähtud, siis katseaega järelikult ka ei ole. Tööandja ei saa väita, et katseajas lepiti suuliselt kokku väljaspool kirjalikku töölepingut, näiteks pärast lepingu vormistamist.
Kui kirjalik tööleping on jäänud sõlmimata, siis ei tähenda see, et töösuhet ei ole tekkinud. Seadus ütleb, et kui tööandja on inimese tööle lubanud, on see võrdväärne töölepingu sõlmimisega, isegi kui seda ei vormistatud. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati.
Kuna katseaeg ei ole seaduse järgi töölepingu kohustuslik tingimus ehk seda kohaldatakse ainult poolte kokkuleppel, siis on tööandjal suuliselt sõlmitud töölepingu puhul väga raske tõendada, et kokku lepiti ka katseajas. Kui töötaja sellele vastu ei vaidle, võib suulise töölepingu puhul kõne alla tulla ka suuline katseaeg. Igal juhul ei või katseaeg ületada nelja kuud. Lühemas katseajas võib alati kokku leppida.
