Homme/Kolmapäeval arutavad Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) ja justiitsministeeriumi esindajad taas uut avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõu, mida EAKL sügisel teravalt kritiseeris ja mis ka praegu pole veel kõlblik seaduseks saama.
EAKL pole rahul juba avaliku teenistuja määratlusega. Ametiühingud ei saa ka nõustuda, et eelnõu järgi säilib avalike teenistujate totaalne streigikeeld, mille vastu ametiühingud on aastaid võidelnud. ILO Haldusnõukogu tegi mullu otsuse, et Eestis kehtiv totaalne streigikeeld rikub avalike teenistujate põhiõigusi, rõhutas EAKLi esimees Harri Taliga. Ilmselt kardab riik oma palgalisi, kui ta ei julge neile anda elementaarseid õigusi.
Samuti ei nõustu ametiühingud, et palga maksmisel avalikele teenistujaile tahetakse seadustada praegune vohav süsteemitus ja meelevaldsus. Sisuliselt on tegemist ajakirjanduses pidevalt kritiseeritud täiesti läbipaistmatu palgakorraldusega, mida on kõlbmatuks nimetanud ka riigikontrolör. Vägisi jääb mulje, et eelnõu autoritele on avalik arvamus ja põhjendatud etteheited nagu hane selga vesi, tõdes ametiühingujuht.
Riigi üleolevat suhtumist oma ametnikesse iseloomustab ilmekalt asjaolu, et eelnõu kohaselt ei pea valitsus avalikus teenistuses vajalikuks mingit informeerimist ega konsulteerimist ei sealsete ametnike ega ka töölepingu alusel töötajate jaoks.
Mistahes ulatuslik ümberkorraldus on juba ette määratud läbikukkumisele, kui korrektselt ei lahendata kõiki üleminekuga seonduvaid probleeme. Täna on EAKL sunnitud tõdema, et seaduse rakendusosa praktiliselt puudub.
Uut ATSi on oodatud ja erinevate valitsuste poolt ka lubatud aastaid. Justiitsministeeriumis nüüd valminud tekst vajab EAKL hinnangul kindlasti tugevat ümbertegemist.
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800
EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00
