Artiklid
- Üksikasjad
Kärt Anvelt
Valitsus tahab anda ettevõtjatele hingamisruumi ja vabastab töötajate koolitus- ja tervisekulutused erisoodustusmaksust.
Isamaa ja Res Publica Liit pani sotside poolt juba alates 2000. aastast korduvalt välja käidud ettepanekud esmaspäeval uuesti valitsusliidu eestseisuse lauale ja kõik osalised otsustasid ühiselt neile rohelist tuld näidata.
Nii kavatsebki valitsus nüüd kiiremas korras saata riigikogusse kaks eelnõu, mis puudutavad koolitus- ja tervisekulutuste vabastamist erisoodustusmaksust. On oluline aidata kaasa tööturu käekäigule, kuna probleemid aina süvenevad, tõdes IRL-i peasekretär Margus Tsahkna.
Tsahkna viitas, et praegu peab tööandja töötaja koolituse ja ümberõppe pealt maksma riigile päris krõbedat erisoodustusmaksu. Selle kaotamine teenib eelkõige tööturu paindlikkuse põhimõtet, aidates nii tööandjat kui ka töövõtjat, selgitas Tsahkna.
Varem on riigikogu sotside poolt välja käidud sama ideed kuus korda maha hääletanud. Sotside fraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul läks asi kaubaks alles töölepinguseaduse tegemise ajal, mil valitsuse, tööandjate ja ametiühingute kolmepoolse lepinguga otsustati, et asi tuleb ära teha. Lõpuks oleme leidnud ka sõnastuse, millest kõik ühtmoodi aru saavad. Sisuliselt see tähendab, et erisoodustus pole see, kui tööandja maksab töötaja koolituskulud kinni ja seda on vaja selle töötaja tööülesannete täitmiseks tööandja juures, ütles Nestor.
Pisut keerulisem on lugu tervisekulutuste erisoodustusmaksu alt vabastamise eelnõu sõnastusega ja peamine on, et ei tekiks valekasutust. Meie põhimõte on lihtne: tööandja investeeringud töötajatesse ei saa olla erisoodustus. Olen seda rääkinud kaheksa aastat, ütles eelnõuga tegelev Eiki Nestor.
Margus Tsahkna lisas, et kulutused peavad olema seotud töötaja tervisliku seisundiga. Et ei hakataks käima lihtsalt spaades ja lõbutsemas. See ei saa olla piiramatu vaba aja sisustamine ega lisapalga võimalus, ütles Tsahkna.
Nestori sõnul on selge, et gripivaktsiini eest ei peaks tööandja erisoodustusmaksu maksma. Kui firma on nõus tasuma oma töötaja tervishoiuteenuse eest, olgu see siis taastusravi või midagi muud, peaks see olema maksuvaba. Kindlasti saavad kõik aru, et üldhaigestumise vältimiseks midagi tegev tööandja ei pea selle eest erisoodustusmaksu maksma, arutles Nestor.
Läbi tuleb vaielda seegi, mis saab töötaja treeningute eest makstavast rahast või ravimite hüvitamisest. Nestori sõnul tuleb eelnõusse peale eespool nimetatute teisigi ettepanekuid.
- Üksikasjad
Kadri Paas
"Kui töötuks jääte, ei tasu ahastusse sattuda ega seebisele nöörile mõtlema hakata, vaid mõelda, kas minus peitub varjatud andeid, millega jälle elatist teenima asuda," ärgitab aastaid töötuleiba maitsnud nüüdne aiakujundaja Kadrin Kaasik hädalisi murele loominguliselt lähenema.
Äripäeva külaskäigu ajal oli Kaasikul mitu aiaprojekti pooleli.
"Olen eluga väga rahul. Info levib suust suhu ja seni (sülitab kolm korda üle vasaku õla - toim) ei saa töö- ja tellijatepuuduse üle kurta. Mul on vabadus teha ja olla täpselt nii, nagu ise soovin. Kui tahan, teen tööd, kui tahan, siis nälgin. Saan endale ise kujundamiseks aedu valida. Kui töö jääb Loksast väga kaugele, siis ei hakka ma seda juba vahemaa tõttu endale haarama," räägib Kadrin muiates.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4252/uud_uudidx_425207.html
(originaalartikli viitelt).
- Üksikasjad
Kadri Paas
Tallinna Kaubamaja kontserni juht Raul Puusepp astub täna töötajate ette, teatades neile palkade kärpimisest. Selleks, et töötajad vabatahtlikult Puusepa ettepanekuga nõustuksid, peaks ta koolitaja Mihkel Pärjamäe arvates igal juhul käituma solidaarselt ning endagi palka vähendama.
Raul Puusepp ei soovinud eile õhtul Äripäevale veel konkreetsetest palgakärpe numbritest kontserni piires kõnelda, sest peab just täna palgamuutustest töötajatele rääkima.
"Ma ei tahaks, et nad sellest lehest loevad," lausus ta.
Kolm nädalat tagasi ütles ta intervjuus Äripäevale, et inimesed on praegu nõus loobuma 20-30 protsendist oma sissetulekust.
Uudis tuleb teha teatavaks kõigile töötajatele ühel ajal
"Kindlasti peaks kõik töötajad korraga kokku kutsuma ja neile plaanist niimoodi kõnelema. Ühekaupa ei tasu katsetada. Sel juhul võivad kuulujutud ja põhjendamatud pinged tekkida," soovitas ASi Invicta nõukogu liige, koolitustreener Mihkel Pärjamäe.
Ta peab oluliseks, et palgakärbe puudutaks kõiki töötajaid. "Igal juhul peaks arvestama solidaarsuse printsiipi. Kui palku langetatakse kõigil näiteks 10 protsenti, siis kaotavad kõige enam juhid, kuid neil on ka võimalus headel aegadel kõige rohkem võita," lisas Pärjamäe.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4251/uud_uudidx_425109.html
(originaalartikli viitelt).
- Üksikasjad
Mait Palts,
kaubandus-tööstuskoja jurist
Juhul kui töötaja palk on kuus suurem kui alampalk, tuleb igal juhul sotsiaalmaksu arvestada palgalt.
Kui töötasu jääb aga alampalgast madalamaks, võib tekkida olukord, kus maksu tuleb arvestada siiski alampalgalt (4350 krooni). Eelkõige puudutab see osalise tööajaga töölepingu alusel töötavaid töötajaid.
Kuumäära pealt sotsiaalmaksu tasumine ei ole iseenesest midagi uut, kuid teema on aktuaalseks muutunud just seetõttu, et varem oli määr madalam ja alles sellest aastast tõusis sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär võrdseks palga alammääraga.
Sotsiaalmaksuseaduse järgi peab tööandja iga kuu maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui 4350 kroonilt, mis teeb tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 1436 krooni kuus.
Samal ajal kehtivad ka erandid tööandja ei pea sotsiaalmaksu kuumääralt tasuma nende puhul, kelle eest tasutakse maksu neile tegelikult makstud palgalt, isegi kui see on kuumäärast madalam. Eelkõige on erandid tehtud pensionäride, õppurite, väikeste laste emade jne suhtes, kes tihtipeale töötavadki osalise tööajaga. Erand kehtib ka töötajate suhtes, kellele on töölepinguseaduse § 68 alusel kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele. Loomulikult on sotsiaalmaks väiksem ka siis, kui töötaja tervet kuud ei töötagi, näiteks on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul, on ajutiselt töövõimetu või puhkusel.
FIE-de puhul üksainus reegel
Nagu mainitud, kehtib kuumäära pealt tasumise kohustus ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis makstakse sotsiaalmaksu isikule alati tegelikult makstud tasult ning puudub kohustus maksta sotsiaalmaksu vähemalt alammääralt.
- Üksikasjad
Agne Narusk
Iga teine koolilõpetaja mõtleb kutsekooli astumisele, aga seda teevad vähem kui pooled.
Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumisele, ent suurem osa neist 55 protsenti gümnaasiumilõpetajatest ning 65 protsenti 9. klassi õppuritest soovib siiski jätkata kõrgkoolis või gümnaasiumis. Ka koolilõpetajate vanemad soovitavad enamasti oma lastel jätkata õpinguid gümnaasiumis ja ülikoolis, selgus veebruaris avaldatud kutsehariduse maine uuringust.
Vaid väike osa koolilõpetajate emadest-isadest (põhikool 9% ja gümnaasium 2%) on soovitanud oma järeltulijal minna edasi õppima kutsekooli. Ka noored ise kipuvad konkurentsivõime tagajaks pidama eelkõige ülikooliharidust. Uuringust selgus seegi, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat noort. Need, kes kuulevad kutsekoolis toimuvast valdavalt sõpradelt-tuttavatelt, ei hinda kutsekanoort kuigi kõrgelt. Ülekaalukalt on levinud arvamus, et kutseõppeasutusse astujad soovivad kiiresti alustada iseseisvat elu ning kutsekasse minek on nende ainuke käegakatsutav edasiõppimisvõimalus.
Uuendustest ei teata
Tähelepanuväärne on, et kutseharidust hindavad teiste elanikkonna gruppidega võrreldes pea jagu kõrgemalt ettevõtjad ja juhid. Enamik küsitletuist usub, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub tulevikus eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis, sealt saadud ametioskused lubavad tööturul keskmisest paremini hakkama saada. Kriitilisemalt hinnatakse majutustingimusi ja koolide materiaalseid võimalusi.
Uuringu Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine viis SA Innove tellimusel läbi uuringufirma Saar Poll eelmise aasta sügisel.
Teatmik lõpetajale
Koolidesse jõudis veebruaris
teatmik Abiks otsustajale. Kutseõppevõimalused 2009/2010. Selle saab endale iga põhikooli lõpuklassis õppiv noor, lisaeksemplarid on mõeldud gümnaasiumiklassidele ja koolide raamatukogudele. Teatmiku elektrooniline versioon on üleval portaalis www.rajaleidja.ee/abiks-otsustajale, igaüks võib selle endale veebist alla laadida.
Lehekülg 1404 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee