Helve Toomla, jurist
Ettevõte tegi pankrotiavalduse, seda arutatakse lähiajal. Õhus on võimalus, et ettevõte läheb üle teisele firmale. Mina ei soovi, et mu tööleping üle läheks. Kas keeldumise korral saaksin hüvitist ja millisel alusel siis leping lõppeks? Kas fakt, et töölepingus muutub tööandja nimi, on töölepingu tingimuste muutmine seoses tootmise ja töö ümberkorraldamisega? Kas mul on õigus nõuda töölepingu lõpetamist töölepinguseaduse (TLS) § 82 alusel?
Ettevõtte ülemineku korral jäävad senised töölepingud kehtima, olenemata töötaja või tööandja soovist. Tööandja nime muutus töölepingus ei tähenda selle tingimuste muutmist seoses tootmise või töö ümberkorraldamisega ega anna päris kindlasti võimalust lepingut TLS § 82 alusel lõpetada.
Kui tööandja vahetumise tõttu töötingimused oluliselt halvenevad, võib töötaja nõuda kõnealuse sätte alusel lepingu lõpetamist. Tingimata tuleb siis avalduses konkreetselt näidata, millised töötingimused ja kuidas on just tööandja vahetumise tõttu oluliselt halvenenud. Omal soovil või poolte kokkuleppel võib töötaja muidugi lepingu lõpetada, kuid hüvitist sel juhul seadus ette ei näe.
Kas ja millisel juhul on tööandjal õigus avada töötaja nimele tööaadressile tulnud kirju? Tööandja väitel on tal selleks permanentne seaduslik õigus.
Tööandja võib keelata oma sidevahendite (arvuti, telefoni jms) kasutamise isiklike asjade ajamiseks, sh ka kirjavahetuse pidamiseks, kuid see ei tähenda mingit permanentset õigust avada ja lugeda töötaja erakirju.
Põhiseaduse § 26 ja § 43 kohaselt on eraelu puutumatu ja igaühel on õigus sõnumite saladusele. Õigus sõnumite saladusele on tagatud ka isiku töö- või ametikohal. Nii on leidnud Euroopa inimõiguste kohus, mis ühes otsuses kinnitas, et töökohalt isiklikel eesmärkidel saadetud elektronkirjade jälgimisegagi riivatakse sõnumite saladuse õigust.
(Vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2008, lk 358).
Lugesin, et enne 2003/04. õppeaastat kõrgkooli astunud üliõpilased saavad õppepuhkust juhul, kui nad õppisid kaugõppes. Mida aga tähendab seaduses mõiste osakoormusega õpe?
Osakoormusega õppe mõiste on antud ülikooliseaduses § 23 lg 2: osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75%. Ülikooli nõukogu võib kehtestada osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri. Analoogne säte on ka kutseõppeasutuse seaduses ja rakenduskõrgkooli seaduses.
Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt on õppepuhkuse nõude õigus ainult nendel õpilastel või üliõpilastel, kes omandavad kutse- või kõrgharidust osakoormusega õppes. Erandiks on need õpilased, kes enne 2004/05. õppeaastat läksid kutsekeskharidust andvasse kooli õhtusesse või kaugõppeosakonda, ning üliõpilased, kes enne 2003/04. õppeaastat asusid õppima kaugõppes neile on säilitatud õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduse alusel.
Töötan ettevõtte tütarfirmas. Emaettevõte soovib mind üle tuua emaettevõttesse koos kõigi seniste õiguste ja kohustustega (ka saamata jäänud puhkus, tööstaaÏ jne) ja väidab, et minu jaoks ei muutu midagi, üksnes tööandja nimi. Kuid emaettevõttel on ühtlasi plaan mind pärast ületoomist koondada. TööstaaÏi on alla viie aasta, koondamis-hüvitist oleks õigus saada kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kui mind koondatakse kuu aega pärast emaettevõttesse ületoomist, siis kas see tähendab, et saan ka vähem koondamishüvitist? Emaettevõte ise väidab, et kuna õigused ja kohustused tulevad koos minuga üle, saab koondamishüvitist ikka kuue kuu keskmise palga ulatuses ja töötaja ei kaota midagi. Kas mul on põhjust selles kahelda?
Nii tütarfirma kui ka emaettevõte on tõenäoliselt eri juriidilised isikud, s.t ka eri tööandjad. Ühe töötaja üleviimine või -toomine poolte kokkuleppel ühelt tööandjalt teisele ei ole võimalik. Et teise firmasse tööle asuda, tuleb eelmine tööleping lõpetada, maksta lõpparve, sh hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest. Alles seejärel on võimalik emafirmas töötajaga uus tööleping sõlmida.
Uues töölepingus võib kokku leppida, et pidevat tööstaai arvestatakse alates ajast, mil küsija eelmise tööandja juures tööle asus, ja ka kõik muud töölepingu tingimused võivad olla eelmise lepinguga võrreldes samad. Puhkustki võib anda enne töö-aasta täitumist uue tööandja juures.
Koondamise korral jääb sellisel juhul pidev tööstaa ja hüvitise suurus samasuguseks, s.t seda tuleb maksta kahe kuu keskmise palga ulatuses.