Helve Toomla, jurist
•• Millised õigusaktid reguleerivad isiku töötamist töövõtulepingu alusel ja kas uus töölepinguseadus (TLS) on selles osas midagi muutnud?
Selles osas muudatusi ei ole. Töövõtuleping on endiselt üks teenuse osutamise lepinguid, mida reguleerib võlaõigusseaduse 36. peatükk. TLS töövõtulepingu suhtes ei kehti. Töölepingu oluline tunnus on töötegemine tööandja juhtimise ja kontrolli all. Töövõtu korral selline alluvuse ja kontrolli suhe puudub, töövõtja peab midagi valmistama või saavutama tulemuse ilma, et tellija sellesse protsessi sekkuks.
•• Olen kuulnud, et töölepinguseadus käsib töötajale maksta keskmist tunnitasu ka siis, kui ta viibib tööl, aga end vastuvõtule kirja pannud patsient jääb tulemata. Olen töövõtja, mul pole selle firma osakuid. Palk arvestatakse protsendina väljateenitud rahasummast. Põhipalk puudub. Tihti jäävad patsiendid tulemata ja istun tööta tunde. Kas see on nii õige, et juhatus ei kompenseeri mu asjatult kulutatud aega?
Kui küsija on sõlminud töölepingu, mille üheks tingimuseks on täistööaeg, üldjuhul siis 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, peab tööandja ta selleks ajaks ka tööga kindlustama. Kui tööandja seda kohustust täita ei suuda, tuleb tal maksta keskmist töötasu ka nende tundide eest, mil tööd ei antud. Selline nõue on kirjas töölepinguseaduse (TLS) paragrahvis 35. Töötasu maksmise kohustust ei ole ainult sel juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja enda süü.
Töölepingus peab olema näidatud põhitöötasu ehk baastasu, ainult mingi protsendi näitamisest ei piisa. TLS § 29 lg 2 öeldakse: kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
Küsimusest nähtub, et tegemist on arstiabi osutava tööandjaga. Selliseid on arvatavasti teisigi. Tuleks siis teada saada, millist palka seal küsijaga sama tööd tegevatele inimestele makstakse, see võibki olla tavaliselt makstav tasu. Soovitan kõigepealt pöörduda tööandja poole, et viia tööleping seadusega vastavusse ja et töötasu makstud saaks. Oma nõuded võib esitada ka töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.
•• Eelmisel nädalal kirjutasite, et tööandjal tuleb töötuskindlustusmakset tasuda ka vanaduspensionärile makstavalt tasult. Kuid kas see ikka on nii? Töötuskindlustusmakse maksmise kord (töötuskindlustusseaduse § 42) ütleb, et „kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.” Kuidas kommenteerite?
Töötuskindlustusmakse koosneb kahest osast: töötajate osast ja tööandja osast. Töötaja osast kinnipidamist ei tehta, kuid tööandja oma osa peab edasi maksma. Selgitusi on pikemalt võimalik lugeda ka www.tootukassa.ee.
•• Kas tööandja võib palka kinni hoida? Juba teist kuud pole ma palka saanud, konkreetset põhjust pole öeldud. Ja kas tööandja võib maksmata jätta väliskomandeeringu päevaraha?
Alust palga põhjuseta kinnipidamiseks ükski seadus ette ei näe. Palk ehk töötasu tuleb töölepingus kokkulepitud päevaks töötaja kontole üle kanda. Saamata palka võib töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu kolm aastat tagantjärele nõuda, kuid kellelegi ei soovita nii kaua oodata.
Uus töölepinguseadus (TLS) ei sätesta viivise maksmise kohustust selliselt, nagu oli kirjas 1. juulil kehtivuse kaotanud palgaseaduses, kuid seda saab nõuda võlaõigusseaduse § 113 ja § 94 alusel. Töötajal on kirjeldatud olukorras võimalik ka tööleping TLS-i § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliselt üles öelda, kuna tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Sama seaduse § 100 lg 4 kohaselt peab tööandja siis maksma hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Töölepingu erakorralise üles-ütlemise tähtaegu ehk etteteatamise täpset aega seadus enam ei sätesta. Kui nii kaua on palga maksmisega viivitatud, siis tõenäoliselt ei peagi töötaja tööandjale ette teatama. Tuleb vaid anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus, milles on näidatud ülesütlemise põhjus ja alus ning töölepingu lõppemise päev.
Kui tegemist oli töölähetusega, st tööülesannete täitmisega väljaspool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta, tuleb tööandjal maksta päevaraha üldjuhul 350–500 krooni päevas ning hüvitada lähetusega seotud kulud. Võimalike tekkivate kulude hüvitamist võib töötaja nõuda juba enne töölähetusse sõitmist. Kui tööandja ettemaksust keeldub, võib töötaja keelduda ka lähetusest. Töölähetuse kulusid ja päevaraha saab nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu nagu palkagi, aegumistähtaeg on neli kuud.
Saada oma tööalane küsimus:
