Artiklid
- Üksikasjad
Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta II kvartalis 12 716 krooni ja brutotunnipalk 77,16 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 4,4% ja brutotunnipalk 1,4%.
Tänavu I kvartalis langes keskmine brutokuupalk võrreldes eelmise aasta vastava kvartaliga viimase 16 aasta jooksul esimest korda. Ehkki II kvartalis oli keskmine brutokuupalk suurem kui I kvartalis, jätkus II kvartalis brutokuupalga langus.
Ka reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jätkas II kvartalis langemist. Eelmise aasta II ja III kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme protsendi ning IV kvartalis langes 1,3%. Tänavu I ja II kvartalis reaalpalk langes vastavalt 4,5% ja 4,1%. Juuni lõpu seisuga oli palgatöötajaid 9,9% vähem kui eelmise aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,5%). Brutokuupalk langes kõige enam mäetööstuses (16,3%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalasel tegevusalal (10,9%). Seda tõusu mõjutas ebaregulaarsete preemiate kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Brutotunnipalk langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,1%).
Keskmine brutopalk oli aprillis 12 336 krooni, mais 12 127 krooni ja juunis 13 693 krooni.
2009. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17 296 krooni ja tunnis 120,52 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 3,5% ja tunnis tõusis 0,8% eelmise aasta II kvartaliga võrreldes.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (9,4%) ning langes kõige enam mäetööstuses (15,4%).
Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalasel tegevusalal (14,3%) ning langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,3%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal on valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Täpsem teave:
Mare Kusma
Talitusejuhataja
Palgastatistika talitus
Statistikaamet
Tel 625 9221
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
2009. aastast avaldab Statistikaamet keskmise palga andmeid klassifikaator EMTAK 2008 järgi. 2008. aasta on samuti selle järgi ümber arvutatud. Loe lähemalt: Statistika > Metaandmed > Klassifikaatorid > Üleminek EMTAK 2008-le http://www.stat.ee/30843
- Üksikasjad
Kerttu Kaldoja
Valitsus kinnitas täna Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 11 772 krooni, mis tõstab ühtlasi ka emapalga maksimummäära.
Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kinnitab valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks eelmise aasta sotsiaalmaksu andmete alusel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. aastal.
Vanemahüvitise maksimummäär on võrdne kolme keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava kalendrikuu tuluga ehk peaks järgmisel aastal tõusma 35 316 kroonini. Seni oli maksimummääraks 30 729 krooni
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles valitsuse pressikonverentsil, et vanemahüvitise saajate hulgast on maksimumhüvitise saajaid 5,2 protsenti.
- Üksikasjad
Lemmi Kann
Alates 1. juulist jõustusid mitmed olulised lähetuskulusid puudutavad muudatused tulumaksuseaduses ning uuest töölepinguseadusest tulenevad uus töölähetuste määrus ja muudatused teenistuslähetuste määruses.
Ülevaate sellest, keda, kuidas, kuhu ja mis tingimustel saab tööandja alates sellest suvest lähetada, andis 25. augustil toimunud Äripäeva seminaril "Olulised muudatused ettevõtte raamatupidamises" audiitorbüroo Ernst & Young Baltics maksupartner Ranno Tingas, kelle sõnul on muudatused teinud nii mitmedki lähetusi reguleerivad seadusesätted mõistusepärasemaks ja konkreetsemaks.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4421/uud_uudidx_442101.html
(originaalartikli viitelt).
- Üksikasjad
Kerttu Kaldoja
Valitsus nõustus täna Keskerakonna ja sotside ettepanekuga jätta tulumaksumäär tuleval aastal tõstmata.
Eelnõu algatajad soovivad fikseerida tulumaksumääraks 21% ja residendist isiku maksustamiseperioodi tulust maha arvatavaks maksuvabaks tuluks 27 000 krooni, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Mõlemad määrad jääksid seega 2009. aasta tasemele ja järgnevatel aastatel ei muutuks.
Rahandusministeerium on juba varem teatanud, et peab õigeks praeguses eelarveolukorras tulumaksumäära ning maksuvaba tulu 2009. aasta tasemele jätmist.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Tööandja lähetas mind Tallinnast Saaremaale, sõitsin komandeeringusse oma isikliku autoga. Kui hiljem kuluaruannet esitasin, teatas raamatupidaja, et parvlaevapilet on osa autohüvitisest. Mul jäi valida, kas tööandja maksab kinni ainult autohüvitise või ainult laevapileti, sest määruse kohaselt saab valida ühe kahest. On see nii?
Enne 1. juulit kehtinud palgaseaduse kohaselt pidi tööandja lähetusse saadetule hüvitama sõidu- ja majutuskulud ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud. Küsija töölähetus toimus tõenäoliselt enne 1. juulit, mil kehtis veel määrus Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord, mille järgi sõidukulud tuli hüvitada kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Valitsuse 14. juuli 2006. a määrusega nr 164 kehtestatud Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimuste ja piirmäärade § 1 lg 4 kohaselt ei rakendata viimasena nimetatud määrust nende sõidukulude suhtes, mis hüvitatakse esimese määruse alusel. Seega välistatakse sõidukulude topelt hüvitamist. Parvlaevaga sõites ei kasutata isiklikku sõiduautot, järelikult kuulus laevapilet hüvitamisele töölähetuse määruse, eelkõige aga palgaseaduse alusel.
Olen tähtajatu töölepinguga töötav pensionär. Soovin teada, millist hüvitist on mul võimalik tööandjalt saada, kui soovin omal algatusel töösuhted lõpetada. Möödunud aastal väljateenitud puhkus on mul ära kasutatud. Töötuskindlustusmakseid olen tasunud mitu aastat alates pensioniikka jõudmisest.
Töötaja võib omal soovil töölepingu lõpetada ehk uue töölepingu seaduse sõnastuse järgi töölepingu korraliselt üles öelda, teatades sellest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva. Pensionäridele selleks mingeid erandeid tehtud ei ole. Lepingu lõpetamise hüvitist tööandja kõnealusel juhul maksma ei pea. Kasutamata puhkuse hüvitis oleneb sellest, kas tööaasta puhkusest on mõni kuu välja teenitud või ollakse n-ö võlas, s.t puhkust on ette saadud. Esimesel juhul saab küsija hüvitist, teisel juhul võib tööandja hoopis ettesaadud puhkusepäevade tasu palgast kinni pidada ehk teha tasaarvestuse.
Kui küsija on vanaduspensionär, siis ei ole ta pidanud töötuskindlustusmakseid maksma. Vanaduspensionäril ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele. Seda hüvitist aga ei maksta niikuinii kellelegi, kes on töölt omal soovil lahkunud, olgu ta vanus milline tahes.
Saada oma tööalane küsimus:
Lehekülg 1352 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee