Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
•• Minu tööaeg on 12 tundi vahetuses (1. vahetus kl 8–20 ja 2. vahetus kl 20–08). Nii on ka töölepingus kirjas. Vana töölepinguseaduse järgi arvestati tööajanormi (tööpäevad korrutati kaheksa tunniga) ja kui töötati rohkem, maksti ületunnitöö tasu. Neljakuulisel arvestusperioodil on 123 tööpäeva, s.o 17,5 töönädalat. Päevatöötajal on 696 töötundi, katkematu töötsükli korral 714–750 tundi, olenevalt vahetuste arvust. Kas ja kuidas tekivad ületunnid?
Ületunnitöö on endiselt töötamine üle kokkulepitud tööaja, kuid see hüvitatakse vaba ajaga, kui ei ole eraldi lepet rahalise hüvituse kohta. Uus töölepinguseadus (TLS) ei toonud erilisi muudatusi tööajas ega selle arvestuses. See, mida 1. juulist kehtivuse kaotanud töö- ja puhkeaja seaduse § 4 nimetas tööaja üldiseks riiklikuks normiks, on nüüd TLS-i § 43 järgi eeldatav tööaeg täistööaja korral ning üldjuhul on see endiselt kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
Täis-tööaja eriliik on lühendatud töö-aeg, mida TLS näeb ette alaealistele ja haridustöötajatele. Täistöö-ajast lühemas tööajas saavad pooled kokku leppida, pikemas ei saa. Eeldatavast või lühendatust lühemat tööaega nimetatakse endiselt osaliseks tööajaks. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab endiselt lähtuma arvestusperioodi kalendrijärgsest tööajast, mis kuude lõikes on erinev. Oktoobris näiteks on 184, novembris 160 ja detsembris 176 töötundi.
Kui arvestusperioodiks on üks kuu, siis tekivad ületunnid juhul, kui töötaja on töötanud kuu viimase päeva lõpuks üle selle kuu ettenähtud tööaja. Kui aga arvestusperiood on pikem, näiteks kolm kuud oktoobrist detsembrini, siis selguvad ületunnid detsembri viimasel päeval ja ületunnitöö on tehtud, kui selle aja jooksul tuleb töötunde üle 520 (184 + 160 + 176). Seega tuleb küsijal oma tööaega rehkendada iga konkreetse kuu töötundide alusel kogu arvestusperioodi jooksul kokku. Arvestusperioodi jooksul võivad tööpäevad olla eri pikkusega, kuid oluline on tagada seaduses ettenähtud igapäevane puhkeaeg, mis üldjuhul peab olema 11 järjestikust tundi, ja iganädalane puhkeaeg, mis summeeritud tööaja arvestuse puhul peab olema vähemalt 36 tundi järjest.
- Üksikasjad
Töötukassa nõukogu ei toetanud ametiühingute ettepanekut vähendada töötuskindlustusmaksu töötajale 2,8 protsendilt 2 protsendile.
Töötukassa nõukogu nõukogu otsustas täna teha valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmaksu määr järgmisel aastal samaks.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna pressikonverentsil, et kuigi töötute juurdekasvu tempo peaks järgmisel aastal hakkama kahanema, on selline otsus vajalik töötukassa reservide säilitamiseks.
"Tuletan meelde, et kevadel vastu võetud töölepinguseaduse muudatustega ei kaotatud töötaja vabatahtliku töölt lahkumise hüvitist mitte ära, vaid selle jõustumine lükati edasi 2013. aastasse. Seega tuleb meil arvestada, et aastal 2013 langeb töötukassale oluline lisakoormus," ütles ta.
Samuti on maksemäära säilitamine Pevkuri sõnul vajalik võimalike tagasilöökide puhuks 2010. aastal, kuna majanduskeskkonna arenguid on raske prognoosida ning seni pole ka väga selget teadmist, mis tööturul täpselt toimuma hakkab.
Pevkur kinnitas, et ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga jäi täna töötukassa nõukogus
hääletamisel eriarvemusele, pooldades seisukohta, et töötaja maksumäära tuleks vähendada.
Taliga hinnangul tohiks töötuskindlustusmaksu tõsta aasta keskel ainult erandkorras ning juhul, kui tekib vajadus kulude katmiseks, tuleb võtta kasutusele töötukassa reservkapital.
Taliga sõnul tahab valitsus maksu tõstmisega parandada riigi eelarvepositsiooni, töötukassa reservkapitali aga tänavu kasutatud pole.
Pevkur märkis, et töötukassa kasutab tänavu varasematel aastatel töötuskindlustusmaksetest kogunenud kolme miljardi kroonisest reservist ära umbes kolmandiku, kuid 300 miljoni kroonise kohustusliku reservkapitali kallale minek oleks vast liiga drastiline abinõu.
Töötukassa reservkapitali suuruseks on vähemalt 10% töötukassa varade mahust. Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras nõukogu otsusega.
Kehtiv töötuskindlustusmakse määr on 4,2%, millest 2,8% tasub töötaja ja 1,4% tööandja.
Tänavu juunist tõusis töötuskindlustusmaks kolme protsendini, kuid valitsuse kinnitusel ei olnud see piisav, et töötukassal ei tekiks rahaprobleeme. Seega tegi töötukassa nõukogu maksemäära tõsta. Enne juunit oli töötuskindlustusmaks vaid 0,9%.
Allikas: uudised.err.ee
- Üksikasjad
Täna kogunenud Eesti Töötukassa nõukogu otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada 2010. aastaks töötuskindlustusmakse määr senisel 4,2% tasemel – töötajale 2,8 % ja tööandjale 1,4%.
Ettepaneku poolt jätta maksemäär samale tasemele oli neli ja vastu üks nõukogu liige.
- Üksikasjad
Riik leevendas 1. juulist alaealiste töökeeldu ja teatud tööpiiranguid, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Liis Naaber ajakirja Eesti Töötervishoid värskes numbris.
1. juulist võib lapsevanem töölepingut nõuda juba 7-aastasele lapsele, kes teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. Riik põhjendab töölepingu sõlmimise lubamist nii väikeste laste puhul sellega, et erinevalt võlaõiguslikust lepingust tagab tööleping alaealisele seadusega kehtestatud suurema kaitse (nt lühem tööpäev) ja riikliku järelevalve töötingimuste üle.
Mis töid täpselt alaealine teha tohib, loetleb valitsus (VV 11.06.2009 määrus nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd”) küll, kuid nimekirjal on suunav iseloom ning alaealine võib teha ka muid jõukohaseid ja riskianalüüsi järgi tervisele ohutuid töid, mida määruses nimetatud pole.
Alaealistele terviseohu tõttu keelatud tööd on loetletud teises määruses (VV 11.06.2009 määrus nr 94 "Töökeskkonna ohutegurid ja tööd, mille puhul alaealise töötamine on keelatud”), mida on varasemaga võrreldes samuti täiendatud. Juurde on toodud praktikatööle kehtiv erand: kutseõppepraktikal tohib õpilane töölepingu korral ja juhendaja järelevalve all teha alaealistele keelatud töid.
Täpsustatud on alaealistele keelatud tööde näitlikku loetelu. Näiteks ei tohi alaealine töötada mehaanilise lõikuri ega pürotehniliste toodetega, samuti varisemisohtlikel lammutustöödel jne. 1. juulist aga võivad alaealised töötada näiteks loomaaias (kuid mitte kokku puutuda metsikute või mürgiste loomadega), samuti tohivad alaealised nüüd koristada tualettruumi. Kui ilmneb mõni määruses nimetamata risk alaealise tervisele, siis ei tohi alaealist tööle lubada.
Värskeid töötervishoiuteemalisi artikleid loe ajakirjast Eesti Töötervishoid 3, 2009. Vanemaid artikleid vt www.tootervishoid.ee.
- Üksikasjad
Urmas Kõrgesaar
Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat
Töötajate usaldusisiku seadus komplitseerib suuremale tööandjale töölepingu ülesütlemise.
Uus töölepingu seadus (TLS) on kehtinud üle 3 kuu. Selle aja jooksul on töötukassa koostatud statistika andmetel ennast töötuna registreerinud ligi 6 000 isikut, kes on eelmisest töökohast koondatud. Suurele osale koondatutest on tööleping üles öeldud TLS paragrahv 89 lg 1 alusel ja põhjusel, et töösuhte jätkamine töölepingus kokkulepitud tingimustel muutus üldise töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu võimatuks.
TLS paragrahv 90 sätestab tingimused, mille alusel hinnatakse, kas ettevõttes töölepingute lõpetamisel üheaegselt mitme töötajaga on tegemist töölepingute kollektiivse ülesütlemisega. Juhul, kui nii on, peab tööandja juba enne kollektiivse ülesütlemise otsustamist asuma konsulteerima töötajate usaldusisikuga või usaldusisiku puudumisel töötajatega vastavalt TLS paragrahvis 101 sätestatule.
Kui töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt majanduslikel põhjustel või ka töökorralduse muudatuste sisseviimisel lähtuda ainult TLS-st siis on oht asuda seisukohale, et töötajate informeerimine ja konsulteerimine ei ole kohustuslik, kui näiteks koondatakse töötajaid vähem kui TLS paragrahv 90 lg 1 sätestab. Selline seisukoht, aga ei arvesta kõigi asjaoludega ja võib viia ülesütlemise vaidlustamise korral töölepingu ülesütlemise tühistamiseni.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4468/arv_kolumn_446801.html
(originaalartikli viitelt).
Lehekülg 1351 / 1633
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee