Üksikasjad

Avaldatud: 29 detsember 2011

• Vanemahüvitise seadus
• Sotsiaalkindlustusamet

Vanemahüvitise ülempiir on 2012. aastal 2143,41 eurot. 2011. aastal olid vanemahüvitise määr ja kuupalga alammäär sama suured, see tähendab 278,02 eurot. 2012. aastal suureneb aga kuupalga alammäär 290 euroni. Hüvitise määr jääb 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes samale tasemele ehk 278,02 eurot.

Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse isikule, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (näiteks mittetöötanud õppurid). Hüvitise määr kehtestatakse riigieelarvega ning see ei või olla madalam kui eelmise kalendriaasta alamapalga suurus. Kuupalga alammäära suurust vanemahüvitist makstakse isikule, kelle eelnenud kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 detsember 2011

• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus

Ametnikud kurdavad, et nad määrati nende nõusolekuta mitu teenistusastet allapoole.

Politseinikud ja piirivalvurid said oma juhtidelt tänavu väga kibeda aastalõpukingituse. Mitmele töötajale teatati lakooniliselt, et nad viiakse ilma nende nõusolekuta üle lausa kaks astet madalamale teenistusastmele.

Piirivalve ametiühingu eestvedamisel, kes nüüd esindab nii piirivalvureid kui ka politseinikke, on otsustatud politsei- ja piirivalveamet (PPA) halduskohtusse anda ja üleviimised tühistada.
Kuna isikuid, kes viiakse ainult ühe astme võrra madalamale, ei käsi seadus üldse teavitada, siis ei teagi paljud politseinikud ja piirivalvurid täpselt, mis ootab neid ees 1. jaanuarist, kui uus struktuuri korrastav seadus jõustub. Terves ametkonnas valitseb üldine teadmatus, mis tööd, mis ametikohal ja mis palga eest tegema hakatakse.

„Inimesed pöördusid oma talituste juhtide poole, kuid neile vastati, et infot pole, keegi ei tea, mis toimub!” selgitas ametiühingu juhatuse liige Merike Võsang.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 detsember 2011

• Vanemahüvitise seadus
• Eesti Päevaleht

Tuuli Jõesaar

Mõni tuhat naist aastas peab haiguslehele jääma ja kaotab nii palka kui ka vanemahüvitist.

Piret (täisnimi toimetusele teada – toim) jäi lapseootele rõõmuga, sest teadis, et riiklik vanemahüvitis hoiab pere rahalise seisu stabiilsena. Paraku töötas ta tervist kahjustaval töökohal ega tohtinud arsti otsuse järgi pärast kolmandat raseduskuud enam senist tööd jätkata. Valikuvõimalusi oli kaks: kas pakub firma Piretile raseduse ajaks kergemat tööd või jääb ta haiguslehele.

Selgus, et 2009. aastal jõustunud ja töövõtjad paljudes olukordades nõrgemasse seisu jätnud töölepinguseadus ei kohusta firmat lapseootel naisele igal juhul kergemat tööd leidma. Selle asemel võib ta saata ka haiguslehele. Ehmatusega sai Piret teada, et ootamatult peale sunnitud haigusleht annab ränga hoobi nii tema rasedusaegsele sissetulekule kui ka emapalgale.

„Suvel läksin haiguslehele ja lähen jaanuaris dekreeti. Pool aastat sain sellepärast vaid 70% oma palgast. Ja kuna mu emapalk arvestatakse selle aasta sotsiaalmaksu järgi, kaotan ma haiguslehel oldud kuude arvel raha terve poolteise aasta vanemahüvitise jooksul,” rääkis Piret.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 detsember 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Mul on töölepingus kirjas punkt, et ei tohi peale töölepingu lõppemist konkurendi juurde tööle minna ja tööandja on kohustatud maksma vastavat hüvitist.

Tööleping on nüüd lõppenud ja tööandja kokkulepitud hüvitist ei maksa, kuidas seda kätte saada ja kas ma välismaal tohin konkurendi juures töötada?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver:

Pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see:

1) vastab töölepingu seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele;
2) on sõlmitud kirjalikult;
3) selle eest makstakse hüvitist;
4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.

Seega konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Kuna konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt ja esemeliselt piiritletud siis peavad sellest selguma, kes on konkurendid ja kas see kehtib ka väljaspool Eesti territooriumi.

Seega konkurentsipiirangu kokkulepe, mis sõlmitakse ja kehtib pärast töösuhte lõppu, peab olema vormistatud kirjalikult ning sellest kinnipidamise eest kohustub (endine) tööandja maksma (endisele) töötajale igakuist mõistlikku hüvitist. Töölepingu seadus (TLS) ei võimalda töösuhte kestvuse ajal töötajale hüvitist ette maksta, mistõttu tuleb hüvitis välja maksta pärast töösuhte lõppemist. Pärast töösuhte lõppu võib konkurentsipiirangut kohaldada kuni 1 aastaks (TLS § 24 lõige 1 punkt 4). Üheaastane tähtaeg on seadusest tulenev maksimaalne piirang, mida pooled ei saa kokkuleppel suurendada. Tööandja peab konkurentsipiirangu kokkuleppimisel kaaluma, kas maksimaalne 1-aastane piirang on põhjendatud või piisab lühemast tähtajast.

TLS § 24 lõige 2 keelab tööandjal tugineda nõuete rikkumisest tuleneva kokkuleppe tühisusele, kui töötaja kokkulepet täidab. Seega, kui konkurentsipiirangu kokkulepe on sõlmitud ebakorrektselt ehk kõik seadusest tulenevad eeldused ei ole täidetud, tuleb tööandjal kokkulepet täita, kui seda teeb töötaja. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on välistada olukordi, kus tööandja sõlmib
konkurentsipiirangu meelega vigaste eeldustega (näiteks ei piiritle, millises ulatuses seda rakendatakse) ja soovib hiljem tugineda piirangu tühisusele, et mitte maksta piirangu kokkuleppest kinnipidamise eest hüvitist. Töötaja kokkuleppe täitmist eeldatakse ning vastupidise tõendamise kohustus on tööandjal.

Kui tööandja hüvitise maksmise kohustust ei täida, siis on töötajal õigus pöörduda vastava nõudega kas töövaidluskomisjoni või kohtusse.