Artiklid

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul kasvasid palgad taas hindadest kiiremini ning seejuures tõusid palgad avalikus sektoris rohkem kui erasektoris.

 «Palgakasv on keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline. Keskmine töötasu tõusis teises kvartalis aastaga 12 protsendi võrra,» ütles Elmik.

Ettevõtjad sooviks tööjõupuudusele viidates Eesti aastase sisserände piirarvu, mis praegu on 0,1 protsenti rahvastikust ehk umbes 1300 inimest, mitmekordset suurendamist, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

"See võiks kindlasti olla mitu korda suurem - võib-olla kolm-neli korda suurem. See vastaks rohkem vajadustele," ütles Aas reedel ERR-ile.

https://www.err.ee/1609076615/tooandjad-sooviks-sisserande-kvoodi-mitmekordistamist

Algamas on järjekordne kooliaasta. Mõne pere jaoks on see juba tuttav rada – taaskord koolivahendite osturalli, laste kooli sõidutamine ja õhtused kodutööd, teise jaoks aga täiesti esmakordne kogemus. Lapse kooliminekuga kaasneb tihtipeale vajadus ümberkorraldusteks – seda nii isiklikus kui ka tööelus. Töö- ja pereelu ühitamise osas tekib küsimusi, mida teha, kui tahaks koolivaheajal perega puhkusereisile minna või lapse haigestumise tõttu ei õnnestu tööle jõuda. Neid ja muid küsimusi käesolevas artiklis lahkamegi.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1068/koolilapse-vanema-tootamine-ja-paindlikkus-toosuhtes

Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis kõrgeim info ja side (3257 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2953 eurot) ning energeetika (2946 eurot) tegevusaladel. Madalaim oli keskmine palk aga majutuse ja toitlustuse (1178 eurot), muude teenindavate tegevuste* (1191 eurot) ja kinnisvaraalase tegevuse (1268 eurot) alal. „Enim kasvas keskmine palk hariduse (19%) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (15,4%) tegevusaladel,“ lisas Voolens.

Edasi loe https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-palk-oli-teises-kvartalis-1873-eurot-mediaanpalk-1524-eurot

ÜRO Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) värske uuring, milles uuritakse tehisintellekti võimalikku mõju töökohtade kvantiteedile ja kvaliteedile, näitab, et enamik töökohti ja tööstusharusid on vaid osaliselt automatiseeritavad, vahendab Reuters.

Tehisintellekt ei asenda tõenäoliselt täielikult enamike inimeste töökohti, vaid automatiseerib osa nende tööülesannetest, vabastades nad teiste ülesannete täitmiseks, selgus esmaspäeval avaldatud ÜRO uuringust.