Artiklid

Kas oled kuulnud midagi läbipõlemise vastandist? Eesti keeles sellele head vastet ei leidu, kuid seda võib kirjeldada kui lihtsalt töötaja leegi kustumist.

Mis on boreout?

Enne kui räägime boreout’ist, on oluline aru saada, miks see on läbipõlemise vastand. Läbipõlemine juhtub pideva tööstressi tagajärjel, kui inimene on emotsionaalselt või füüsiliselt konstantselt kurnatud. See toob endaga kaasa kriitilisuse, huvi kaotuse töö vastu, kergesti ärritumise, energia ja keskendumisvõime kaotuse. Neid nii-öelda sümptomeid on palju, mis võivad lõppkokkuvõttes viia tõsisemate terviseprobleemideni. Läbipõlemine on tihtipeale põhjustatud sellest, et töökoha nõudmised või ootused on liiga kõrged võrreldes töötaja oskuste ja eelistustega.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/09/05/boreout-tool-igavlemine-voib-olla-kahjulikum-kui-labipolemine

Alates 1. juulist 2023 taastati haiguslehtede hüvitamise koroonaeelne kord. See tähendab, et haigushüvitist makstakse töötajale teise päeva asemel taas neljandast päevast.

Haigushüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel ravikindlustatud inimesele, kes on haigestumise tõttu ajutiselt töölt eemal. 

Edasi loe: https://tervis.postimees.ee/7848671/tervisekassa-tuletab-meelde-tootaja-haigestumisel-huvitatakse-haiguslehti-alates-neljandast-paevast

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 079 vaba ametikohta, mida on 17% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Teises kvartalis oli nii vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv veidi üle 617 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel. Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,8% ning neid oli kõige rohkem avaliku halduse ja riigikaitse (1775), hulgi- ja jaekaubanduse (1499) ning hariduse (1316) tegevusaladel.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/vabu-ametikohti-oli-teises-kvartalis-ule-11-000

Lugeja küsib: Tänaval jalutades olin sunnitud läbi kõndima ehitustööde tsoonist, kus tehti töid ka kraanaga. Päris hirmus oli. Kui avastasin, et olen vales kohas, siis ma ei saanud sealt kohe välja ka. Ei olnud mingit märki, et sinna ei tohiks minna. Kas ehitustöid võibki teha nii, et inimesed peavad läbi tööde tegemise ala kõndima?

Õppeasutus peab igale lapsele tagama tasuta psühholoogiteenuse, kuid paljud lapsevanemad ei tea, et kui koolil oma spetsialisti ei ole, peavad nad õpilase erapsühholoogi kinni maksma.

53 protsendil Eesti koolides töötab psühholoog. Eesti koolipsühholoogide ühingu juhti Karmen Maikalu sõnul peab kool spetsialisti puudumisel abivajavale õpilasele ise psühholoogi leidma.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609088090/omavalitsus-peab-opilase-koolivalise-psuhholoogi-eest-tasuma