Artiklid

Üksikasjad

Seda artiklit ajendas mind kirjutama lugejaküsimus lähetuse kohta. Selgitan lähemalt, mis on lähetus ja millised on lähetusega kaasnevad tegevused, sh kehtestatud nõuded päevaraha maksmiseks.

Lähetus on Eesti Keele Instituudi sõnaveebi kohaselt „tööülesannete täitmine väljaspool lepingujärgset töötegemise kohta”. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 21 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ning töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui kolmekümneks järjestikuseks kalendripäevaks. Pikemaks ajaks võib saata vaid siis, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud pikema tähtaja.

Edasi loe: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2023/10/24/lahetuse-tahendus-ja-sellega-kaasnevad-tegevused

Üksikasjad

Svitlana Lõtvõnenko töötas Ukrainas 15 aastat neuroloogiaõena, kuni tema kodumaal algas sõda ja ta pages koos pojaga Eestisse. Ta on siin elanud möödunud aasta märtsist. Nüüd töötab ta Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kardioloogiaosakonnas EKG õe abilisena.

Iseseisva õena ta veel töötada ei saa, sest Ukraina õe pädevus ei ole samal tasemel nagu Eesti õdedel. Möödunud aasta sügisel asus ta õppima Tallinna tervishoiu kõrgkooli õppesse, mis oli justnimelt mõeldud ukrainlastele, kes olid kodumaal juba õe hariduse omandanud, kuid soovisid oma oskusi täiendada nii, et nad saaksid õena töötada ka Eestis.

Üksikasjad

Muuga sadama viljaterminal on üks Euroopa võimsamaid. Juba kümmekond aastat on suurem osa terminali seisnud kasutult. Ukraina vilja eksport läbi Eesti annaks võimaluse terminal taas täisvõimsusega tööle rakendada.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120241972/ukraina-soja-tottu-kadus-eesti-transiidisektorist-too-nuud-on-voimalik-tookohti-ja-raha-tagasi-tuua

Üksikasjad
Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep, kinnisvara korrashoiuettevõtte SOL Baltics juht Rinel Pius ja tervishoiuettevõtte Meliva juht Marja-Liisa Alop “Tööandjate tund” raadiosaate salvestusel.

Kuna tööõigus ei käi muutuva töötamisega kaasas, tähendavad sajad tarbetud liigutused kuus tähendavad ettevõtjaile lisakulu ning kaotatud konkurentsivõimet.

Edaasi loe: https://employers.ee/jaik-toooigus-paneb-sama-tootajat-kaheksa-korda-toole-votma/

Üksikasjad
Ideaalses maailmas ei tekiks inimestel võlgasid ja kohtutäitureid ei olekski vaja. Paraku elame ideaalist kaugel ning paljud tööandjad seisavad fakti ees, et töötaja poolt teenitud töötasu tuleb kanda kohtutäituri kätte, kirjutab advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper.
Töötajate registri tulek muutis kohtutäiturite elu lihtsamaks, kuid tööandjatele ja raamatupidajatele tõi see suure hulga lisatööd. “Kohtutäiturid on tänaseks töötajate registri päringud ja aktide koostamised automatiseerinud ning nii võibki juhtuda, et töötaja registreerimisel hakkavad tööandjale koheselt saabuma töötasu arestimise aktid,” tõi advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper näite.
 
 
  1. Kas kellakeeramise tõttu tekkinud lisatunni eest peab maksma töötasu?
  2. Eesti arstide mediaanpalk kasvas 3780 euroni kuus
  3. Hea üllatus. Eesti valmistub kasvatama majandusharu, mis võib tuua tuhandeid uusi töökohti
  4. KAIRE UUSEN ⟩ Ega humanitaar pole loll! Ka temast võib saada insener