«Kas tööandjal on õigus seada tööruumi jälgimiskaamera ning kuidas peaks sellest töötajat teavitama?» küsib Postimehe lugeja.
Vastab Andmekaitse Inspektsiooni nõunik Silver Sarapuu.
Isikuandmete kaitse seadus ütleb, et isikuandmeid võib töödelda vaid isiku nõusolekul või seaduse alusel. Töötajate nõusolek kaamerate kasutuseks ei oleks korrektne töötlemise alus.
Isikuandmete kaitse seadus annab võimaluse jälgimisseadmeid kasutada isikute või vara kaitseks. Isikute või vara kaitseks võib isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eemärgist lähtuvalt. Andmesubjekti nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavakstegemine.
Isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 3 sätestab, et selgelt tuleb teatavaks teha jälgimisseadmestiku kasutamise fakt ning andmed töötleja nime ja kontaktandmete kohta. Viimane on töötajate puhul eriti oluline juhul, kui andmeid töötleb tööandja volitusel keegi kolmas (nt turvafirma). Isikuandmete kaitse seaduse § 19 kohaselt peab töötajatele andma infot ka töötlemise eesmärgi ning töötlemise ulatuse kohta. Paragrahvi 19 kohaselt peab sellist infot andma küll töötaja nõudel, kuid aktiivse teavitamiskohustuse paneb tööandjale isikuandmete kaitse seaduse § 15 lg 1.
Toimetaja:
Tarbija24
