Artiklid

Töölepingu seadus annab tööandjale õiguse töötajat kontrollida, samuti reguleerida arvuti- ja infosüsteemide kasutust.

Andmekaitse Inspektsioon andis välja juhise, kuidas seda teha nii, et samal ajal oleks tagatud töötajate privaatsus ja õigus sõnumisaladusele ka juhul, kui töötaja kasutab tööandja IT-ressurssi isiklikuks otstarbeks.

«Juhises näitame töötajatele praktiliste näidete põhjal, millise digitaalse jälje nad endast töökeskkonda jätavad, samuti anname soovitusi, kuidas töösuhte osapooled võiksid käituda hallil alal, mis õiguslikult jääb töötaja, tööandja ja sideteenuse osutaja vahele,» põhjendas vajadust juhise järele selle koostaja, AKI IT-nõunik Urmo Parm.

Tema sõnul on mõlemale poolele parem, kui tööandja paneb töökorralduse reeglite hulgas paika arvuti, arvutivõrkude ja infosüsteemide kasutamise korra, vastasel juhul võib töötaja näiteks vaikimisi eeldada, et tal on tööandja domeeniga e-postkastist lubatud pidada ka erakirjavahetust.

Juhis selgitab muu hulgas, millal võib tööandja töötaja e-kirjavahetusega tutvuda, ja soovitab, mida teha töötaja e-postkastiga pärast töösuhte lõppu. Töötajad omakorda peaksid arvestama, et e-kirju saates ja võrgulehti külastades jätavad nad endast töökeskkonda maha digitaalse jälje. Juhis annab vastuse, kes, millistel tingimustel ja millises ulatuses tohib sel viisil kogutud, sh isiklikke andmeid kasutada.

Toimetaja:
Kadri Inselberg

Ettevõtetes on peamiseks probleemiks töötingimustest teavitamata jätmine, selgus tööinspektsiooni töösuhete järelevalve ülevaatest. Ebakorrektseid töösuhteid varjavad sageli ka töötajad.

Selle aasta kolme kvartali jooksul tehtud 552 ettevõtte külastuse käigus on tööinspektsioon avastanud 1038 töölepinguseaduse prg 5 lg 1 rikkumist, millega tööandjad on jätnud töötajaid teavitamata töölepingulistest tingimustest ehk tööülesannetest, tasust või tööajast.

Tööinspektsiooni andmetel jäetakse kõige enam teavitamata töötasu maksmise tingimustest, mida esines 280 ettevõttes.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Miidla-Vanatalu sõnul oli märkimisväärne, et kontrollide käigus tuvastati 64 töötajat, keda tööandja polnud üldse töötingimustest teavitanud. Võrreldes varasemate aastatega on tööinspektsiooni andmetel teavitamata jäetud töötajate arv kasvanud.

Mullu tuvastati töötingimuste mitteteavitamist 49 töötaja puhul, 2011. aastal 46 töötaja puhul. Samuti kasvab inspektsiooni andmetel töölepinguta töötajate arv, selle aasta üheksa kuuga on neid juba 56. Möödunud aastal töötas töölepinguta 49 inimest, aasta varem 46.

Miidla-Vanatalu sõnas, et töötingimustest teavitamata jätmisega tekib töövaidluste tekkimise oht. «Mida teadlikumad on inimesed ja ettevõtted, seda vähem tekib arusaamatusi ning esineb töölepinguliste suhete rikkumisi,» toonitas ta.

Samas näitavad inspektsiooni töösuhetealased kontrollkäigud ettevõtetesse, et teadlikkus korrektsete töölepinguliste suhete vajalikkusest on madal nii tööandjate kui ka töötajate seas.

Töövaidluskomisjonide praktikas ja tööinspektsiooni juristi nõuandetelefonile tehtud kõnedest selgub, et enim valmistavad töötajatele probleeme olukorrad, kus töölepingud on sõlmimata jäetud või nõustutud valedel alustel lepingute sõlmimisega.

Maksmata jäetud sotsiaalmaksud

«Kui töölepingu asemel on töötaja sõlminud töövõtulepingu või käsunduslepingu, pole töötajal õigust puhkusele ega puhkusetasule, samuti igakuisele töötasule. Need on esimesed märgid, kui töötaja saab aru, et midagi on valesti,» ütles Miidla-Vanatalu. «Eriti kurioossed on aga sellised juhtumid, kus alles tuludeklaratsiooni täites saab inimene teada, et tööandja pole käitunud tema suhtes korrektselt, jättes sotsiaalmaksud maksmata.»

Ta ütles, et sageli kirjutavad töötajad lepingutele kergekäeliselt alla, andmata aru, millistest õigustest ja sotsiaalsetest garantiidest nad seeläbi ilma jäävad.

Ebakorrektseid töösuhteid varjavad ja eitavad sageli ka töötajad ise. «Inspektoritele tuuakse töölepinguliste suhete puudumise vabanduseks, et ollakse kas esimest päeva tööl, tehakse proovipäeva, praktikat või vabatahtlikku tööd. Vahel aga öeldakse, et ollakse tuttaval külas. Vahel võibki see nii olla, kuid olukorras, kus ehitusplatsil käib töö juba kuid, pole need vabandused tõsiseltvõetavad,» märkis Miidla-Vanatalu.

Eile toimus töösuhetele pühendatud ümarlaud, kus osalesid tööinspektsiooni, sotsiaalministeeriumi, töötukassa, haigekassa, sotsiaalkindlustusameti, ametiühingute keskliidu ja maksu- ja tolliameti esindajad. Ümarlaud korraldati ESF programmi «Tööga soetud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010-2014» käigus, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Toimetaja:
Piret Lakson

Töölepinguliste suhete ümarlaual tõdesid ametkonnad, et kõige paremaks meetmeks vähendamaks pettusi töösuhetes, on töötajate ja tööandjate teadlikkuse kasv töölepingu sõlmimise kasust ja vajalikkusest.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-vanatalu sõnul ilmneb töövaidluskomisjonidesse jõudnud pöördumistest, et valdav osa vaidlusi saab alguse vormistamata jäänud töösuhtest või siis valedel alustel töölepingulistest suhetest. “Inimeste vähene teadlikkus oma õigustest ja kohustustest lihtsustab pettusi töösuhetes. Kõige lihtsamaks mooduseks töösuhteid parendada, on vormistada kõik kokkulepped kirjalikult,” ütles Meeli Miidla-Vanatalu. Ta rõhutas, et vormistatud töölepingud on kasulikud ka tööandjale, et kaitsta end töötajate kahjunõuete, tekitatud kahju või põhjendamatute töötasunõuete eest.

Ümarlaual tutvustatud turuülese töötajate registreerimisnõude kehtestamine ja registri kasutuselevõtt aitab ametkondade esindajate hinnangul kaasa töösuhete korrastamisele, ent sellest ei saa võluvitsa kõikide probleemide lahendamiseks. Ametkondade ja liitude esindajad märkisid, et töölepingulised suhted on eeskätt kultuuri küsimus.

Maksu- ja tolliameti esindaja Raivo Piiritalo rääkis tendentsist, et “mustalt” äriajavatest ja probleemsetest ettevõtetest lähevad head töötajad ära korralike tööandjate juurde. “Tööleping on seega ka konkurentsieeliseks ning võimaluseks parimad töötajad oma valdkonnast endale saada,” märkis Piiritalo. „Korrektsed töösuhted seaksid ka hangetel osalejad võrdsesse olukorda. Paljud seaduskuulekad ja kõiki makse tasuvate ettevõtete esindajad on väitnud, et ei suuda konkureerida ettevõtetega, kes eelise saavutamiseks hangetel optimeerivad maksudega,” sõnas Piiritalo. “Registri kasutuselevõtt aitaks olukorda selgust tuua.”

Tööinspektsiooni esindaja sõnul on järjest sagedasem olukord, kus ka töötaja ise varjab oma ebakorrektseid töösuhteid. Sotsiaalkindlustusameti esindaja sõnul unustavad töötajad “musta” palgaga nõustudes, et jäädakse ilma palju suurematest sotsiaalsetest garantiidest. “On olukordi, kus tööõnnetuse järgselt on hüvitis olematu, sest tööandja kas pole sotsiaalmakse tasunud või teinud seda vaid miinimumpalgalt.” Ta lisas, et tänane “unelm” 1000 eurot nö puhtalt kätte jätab inimese hätta pensionipõlves, kus riiklik pension, mis on paljudel ainuke pensionisammas, on maksude mittelaekumise tõttu olematu.

Eile lepingulistele töösuhetele pühendatud ümarlaual osalesid Tööinspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Tööandjate Keskliidu, Ametiühingute Keskliidu ja Maksu- ja tolliameti esindajad. Ümarlaud korraldati ESF programmi „Tööga soetud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010 – 2014“ raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo:
Sander Sõõrumaa
Teabeosakonna avalike suhete peaspetsialist
Tööinspektsioon
Tel 5699 2324

Heli Raamets

II samba väljamakseid ei kasuta või on edasi lükanud ligi 10 000 ehk 42% antud vanuserühma inimest, kel oleks selleks õigus.

“Mõni kord on tegemist teadlike otsustega, kuna summad on väikesed ja need jäetakse erijuhtudeks. Mõningatel juhtudel jäetakse summa pärijatele,” rääkis Eesti Väärtpaberikeskuse projektijuht Evelin Lepp-Väiku riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil, kus arutati pensionikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse küsimust.

Ta selgitas, et II samba väljamakse võimalused sõltuvad sellest, mitme rahvapensioni (RPM) määra väärtuses on pensionikontole osakuid kogunenud. 1 RPM = 140,81 EUR

Neil, kel on osakute väärtus pensionikontol kuni kümnekordne RPM ehk kuni 1408,10 eurot, on võimalik ühekordne väljamakse. Aastatel 2009-2013 on kasutanud seda võimalust 4 900 inimest ja keskmine väljamakse suurus oli 646 eurot.

Neil, kel on osakute väärtus pensionikontol 10–50 RPM ehk kuni 7040,50 eurot, on võimalikud regulaarsed maksed otse pensionifondist, kestusega kuni 10 aastat. Fondipensioni on 2009-2013 kasutama hakanud 10 000 inimest, keskmine väljamakse suurus ühes kuus on olnud 33 eurot.
Nendega, kel on osakute väärtus pensionikontol üle 50 RPM ehk alates 7040,51 eurot, sõlmitakse pensionileping kindlustusseltsiga (eluaegne annuiteet). Pensionilepingu on sõlminud praeguseks 2 000 inimest.

Jüri Uljas

Uurimuses „Hiiumaa ja hiidlane 2012” küsisime vastajatelt, millise palga eest oleksid nad nõus ainult Hiiumaal töötama. Vastused olid üllatavad. Ilmnes, et nooremates vanusegruppides olid küsitava palga vahed kas olematud või küsisid naised meestest ligi kümnendiku võrra suuremat palka. Suurim erinevus ilmnes aga 30–39-aastaste vanusegrupis, kus naiste küsitu moodustas ainult 70% meeste küsitavast palgast. Samasuguse 30%-lise palgaerinevuse leidsid ka Tartu ülikooli majandusteadlased CV Keskuse andmeid analüüsides.

Palgaerinevus on seda suurem, mida väiksemad on lapsed. Seega eelistavad selles vanuses naised teha väiksema palgaga tööd, et pühenduda rohkem perele ja lastele. Samal ajal loodetakse pigem mehe sissetulekutele. Niisugune lootus on seda põhjendatum, mida suuremad on tööturu palgaerinevused. „Hiiumaa ja hiidlane 2012” andmetel on vanusegruppides 30–39 ja 40–54 nende meeste osakaal, kes väidavad, et nad toovad perre suurema osa sissetulekust, ka kõige suurem (vastavalt 70% ja 78%).

Võimendatud soorollid

Nendel valikutel on oma varjuküljed. Selline olukord võimendab traditsioonilisi arusaamu soorollidest, mille kohaselt on mehe peamine ülesanne raha teenimine ja naisel kodu ja pere eest hoolitsemine. Need arusaamad on olnud võrdlemisi püsivad. Näiteks arvas meie uurimuse „Eesti mehe tervis, hoiakud ja eluviis” andmetel nii 79% meestest. Nende arusaamade omaksvõtmisega kaasneb aga ka teatud surve, muutes olukorra meeste jaoks üsna karmiks. Eri kõrgkoolide kaugõppe tudengite seas tehtud anonüümne uuring näitab hästi selle mudeli toimimist. Küsimusele „Mis siis juhtub, kui perekonnas teenib naine rohkem kui mees?” vastasid pooled küsitletutest, et „mees tunduks tossike, tallaalune”, „võimusuhted perekonnas muutuksid”, „raske on austada meest, kes teenib vähe”, „raha ei ole muidugi kõik, aga kui mees teenib ikka vähem, siis ajab ikka närvi küll”. Iga neljas vastaja rääkis sellises olukorras lahutusest: „suhtel poleks tulevikku, järgneks lahutus”, „mõjuks halvasti, tekiksid pinged, kuid ei lahutaks”. Kõigest iga kümnes vastaja rõhutas võrdsust ja märkis, et see ei mõjutaks suhteid kuidagi.

Selline olukord tekitab meestel palju alateadlikke hirme, eelkõige töötuks jäämise ja mittetoimetulemise ees. Uuringus „Eesti mehe tervis, hoiakud ja eluviis” tulid meeste vastustes küsimusele „Mida olete viimasel ajal kartnud?” esiplaanile eelkõige majanduslikku võimekust puudutav: finantsprobleemidega mittetoimetulek, töökoha kaotamine, töövõimetuks muutumine jne. Alles teisel kohal olid lähedastega seotud hirmud. Seega asetub meeste jaoks paratamatult esikohale majandusliku toimetuleku tagaja roll ja surve sellega edukalt toime tulla. Kõige paremad heaolunäitajad on aga nendel meestel, kel õnnestub töö ja pereelu edukalt ühitada.

Naisi ei motiveeri

Tööturul on need meeste hirmud palgaläbirääkimistel lisamotivaatoriks, naiste arusaam sellest, et mees peabki rohkem teenima, sellist lisamotivatsiooni ilmselt ei tekita. Seega on mehed ja naised tööturul oluliselt erinevalt motiveeritud. Neid perekonnas toimivaid arusaamu taastoodetakse tööturul ja see soodustab soolise palgalõhe püsimist. Nõnda ei muutu ka soorollid.

Mida siis ette võtta? Nii mehed kui ka naised seavad esikohale laste heaolu ja tegutsevad selle heaolu tagamisel oma soorollidele vastavalt. Kuid meeste suurem tööle pühendumine vähendab ühtlasi naiste võimalusi tööturul. Liigse pühendumise või ka välismaal töötamise puhul võib meeste heaolu seeläbi hoopis halveneda. Kuid peresid saab aidata. Riigi toetus suuremate lastetoetuste näol leevendaks ilmselt paljudes peredes valitsevaid pingeid. Muutuda võiksid ka arusaamad soorollidest. Kuid meeste ja naiste soorollid on komplementaarsed: kui muutub üks, siis muutub ka teine. Seetõttu toob naiste suurenev osalemine tööturul paratamatult kaasa meeste suurema osalemise pereelus. Valitsevad väärtushinnangud aga pigem taastoodavad palgaerinevusi tööturul.