Artiklid
- Üksikasjad
toimetas: Ragnar Teeveer
Olin minagi sunnitud haige lapsega koju jääma. Lastehoidu teda saata ei saanud, kuna see oleks olnud ülekohtune nii pisikese enda kui ka tema kamraadide suhtes. Jäin siis koju ja teavitasin sellest oma tööandjat ning loomulikult ka perearsti. Kuna sümptomiks oli lisaks nohule ja köhale ka palavik, siis broneerisime lapsele arstiaja.
Perearst soovis veel head paranemist ja tol hetkel näis, et selle küsimusega on kõik korras ning ainsaks mureks jääb vaid pisikese paranemine.
Suur oli minu üllatus, kui paar päeva hiljem helistas tööandja esindaja ja ütles, et kui ma sellist "kodusistumise skeemitamist" ära ei lõpeta, siis peame töölepingu minuga paraku lõpetama ning sellisel juhul ei pidanud aitama enam ei ussi- ega püssirohi.
Kuna antud asutuses näivad nii haiguslehel kui ka hoolduslehel olevad inimesed üsna tihti sattuvat persona non grata seisusesse, siis tundus mulle tagantjärele mõeldes see jutt skeemitamisest lihtsalt minu hirmutamisena - olin sattunud tahtmatult nende katkiselt toimiva süsteemi hammasrataste vahele. Eriti vihaseks näis neid ajavat tõsiasi, et olin sunnitud hoolduslehte kasutama mitmel korral.
Tegelikult on Eesti Vabariigis igasugune haiguslehe võtmine või kellegi hooldamine täielik luksus, mis võimalik vaid vähestele. Vaatamata vanemapalgale, mis peaks Eestis propageerima sündimust ning nii-öelda ühiskonna juurdekasvu, ei näi paljud tööandjad ikkagi väärtustavat peresid ning laste kasvatamist. Igasugune haige lapse eest hoolitsemine nimetatakse kohe skeemitamiseks ning haiguslehelt tööle naasnut koheldakse kui kurjategijat.
- Üksikasjad
Kristina Narusk,
Teenusemajanduse Koja tegevjuht
Menetlemisel on kahe seaduse: tööturuteenuste ja –toetuste seaduse ja töötukindlustuse seaduse muutmine. Seekord ei piirdu ettepanekud ja arutelud töötukindlustusmakse protsendi muutmisega, vaid sotsiaalministeeriumi mõte on kehtivat süsteemi kaasajastada ja eesmärgipärasemaks muuta.
Eelnõu muutmise ettepanek sisaldab endas aga ühte põhimõttelist muutust ning see on suhtumine inimestesse, kes täna vastutavad töökohtade loomise ja hoidmise eest - ettevõtete juhatuse liikmetesse. Kui seni on kehtinud süsteem, et äriühingute juhatuse liikmed, kes on kas sama või mõne muu tööandjaga töölepingulises suhtes ning maksavad makse (sh töötukindlustusmaksu), saavad ennast töösuhte lõppemisel töötuks registreerida, siis plaanitava seadusemuudatuse järgi arvatakse need isikud töötukindlustushüvitise saajate hulgast välja. Ministeeriumi poolne põhjendus on lihtne: juhatuse liikmeks olemine, selle eest tasu mittesaamine on isiku vaba tahe ning välistab automaatselt võimaluse, et see isik tööd võiks otsida. Seepärast ei ole põhjust sellisele isikule ka töötukindlustushüvitist maksta.
Mida see reaalses elus tähendab? Reaalses elus edutatakse initsiatiivikaid, kohustusi ja vastutust mittepelgavaid inimesi sageli juhatuse liikmeteks, kutsutakse selliseid inimesi mõne muu äriühingu juhatusse ja mis eriti tavaline - nendel inimestel on olnud huvi ja hakkamist oma põhitööle lisaks mõelda ka ettevõtluse alustamisele. Kes aitab hobi korras oma teadmistega tuttavaid, kes tegeleb nädalavahetuseti oma bändi, orkestri või plaadikeerutamisega, kes on otsustanud pensionisamba asemel mustadeks päevadeks ise varasid koguda (ja tundub, et seda põhjendatult!). Väga paljudel juhtudel on need inimesed piisavalt ettevõtlikud ning kohusetundlikud, et teha seda kõike ausat tasu saades, st need võikesed hobiettevõtmised on kõik maksuametis registreeritud ning arvete tasumine käib pangaülekande, mitte musta kilekotiga.
Sellised inimesed saavad üldiselt ühiskonnas hakkama, ükskõik kas töötukindlustus eksisteerib või ei. Küll aga on arusaamatu, mis põhjusel võetakse töötukindlustushüvitise saamise õigus ära inimestelt, kes on olnud töölepinguga tööl, maksnud töötukindlustust ja seda aastaid? Ning keda nüüd karistatakse selle eest, et lisaks oma igapäevastele töökohustuste täitmisele on inimesel olnud pealehakkamist ühel päeval lodetavasti väikeettevõtjaks saada, mispärast on ta faktina mõne äriühingu juhatuse liige?
Seaduseelnõu seletuskirjast loeb välja ka numbreid. 2013.a aprilli lõpu seisuga sai töötukindlustushüvitist 36%, so ligi 1500 isikut töötuna arvel olevatest juhtimis- ja kontrollorgani liikmetest. On juures ka lihtsustatud arvutus, et kui 4433 juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmest vähemalt 80% jätkaks oma rollis, väheneks töötute arv kohe 2000 isiku võrra. Tulu saavate mittetulundusühingute juhtorganite liikmete "arvelt" tuleks sääst veel 1000 isiku võrra. 3000 isikut töötute nimekirjast kohe vähem. Kalkuleeritud on ka rahas. Maksimaalse plaani kohaselt sellise muudatuse elluviimine suurendaks sotsiaalmaksu laekumist ligi 4 miljoni euro võrra (kui 3000 juhtimis- ja kontrollorgani liiget, kelle töötuna arvelolek lõpetatakse ja kes hakkaksid saama tasu ja maksaksid sotsiaalmaksu).
Täiesti välja on aga ministeeriumi plaanidest jäänud selgitus, miks isikud, kes maksavad töötukindlustusmaksu, on mõne äriühingu juhatuse nimekirjas ning oma töölepingulise suhte lõppemisel seetõttu enam hüvitist saama ei hakka, peavad töötukindlustusmaksu siiski edasi maksma? Kuidas on sellise maksu kogumise sihtotstarbelisus põhjendatud? Miks ei hakka kehtima muudatus, et juhatuse liikme nimekirjas oleku perioodil isik töötukindlustusmaksu maksma ei pea? Kas sellised isikud ei ole enam inimesed, kelle tegevusse ning pingutustesse võiks suhtuda pigem innustavalt, selle asemel et kõiki juhatuse liikmeid taaskord pättideks tembeldada?
- Üksikasjad
«Mida peab kooli kõrvalt lisaraha teenida sooviv õppur vabakutselise/projektipõhise tööotsa puhul silmas pidama? Sissetulek ei oleks sealjuures muidugi stabiilne - nö taskuraha enda poolt vastuvõetud projektide eest. Olen täisealine, õpilasena kehtib mul ravikindlustus. Millised maksud mulle siis kehtiksid ning kas neid pean deklareerima ise või tasub need tööandja tulemustasu pealt?»
Vastab Vello Vallaste ettevõttest Vallaste ja Partnerid OÜ.
Maksudega ei ole Teil mingit muret – need klaarib tööandja, pidades arvestatud töötasust kinni tulumaksu ja sundkindlustuse maksed (töötuskindlustus ja kohustuslik kogumispension). Lisaks neile summadele kannab tööandja maksuametile üle ka sotsiaalmaksu ja omapoolse töötuskindlustuse makse ning esitab need andmed maksuametile. Saadud andmed kajastab maksuhaldur Teie tuludeklaratsioonis, mis on elektrooniliselt kättesaadav järgmise aasta algul.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetaja:
Tarbija24
- Üksikasjad
Noorte vähene teadlikkus oma õigustest ja kohustustest lihtsustab pettusi töösuhetes. Kõige lihtsamaks mooduseks töösuhteid parendada, on vormistada kõik kokkulepped kirjalikult, soovitab tööturule siirdujatele Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.
Tööinspektsiooni laekub igal aastal ca 3000 avaldust töövaidluste lahendamiseks. Paljude töötasuga seotud vaidluste põhjustajaks on valedel lepingulistel alustel suhted, kus kogemata või meelega on töölepingu asemel sõlmitud töö tegijaga hoopis vähem sotsiaalseid garantiisid pakkuv töövõtuleping või käsundusleping. Sellega lükkavad tööandjad ebaõiglaselt kõik kohustused töötegija rahakotile, vähendades ise tööjõukulusid. Teiseks murekohaks on pöördujatel ebaseaduslike tasuta proovipäevade nõudmine teenindusasutustes. Töötajate vähene teadlikkus oma lepingulistest õigustest aga ka kohustustest teeb sellise kuritarvituse pahatihti liigagi lihtsalt teostatavaks.
Mida tuleks igal noorel teada töösuhetest?
• Eelista alati kirjalikku töölepingut, sest see annab mõlemale osapoole selge ülevaate õigustest, aga ka võetud kohustustest ning vastutusest. Kirjalik tööleping sõlmi alati ka lühiajalise töötamise korral.
• Tasuta proovipäevi pole ette nähtud rohkem kui üks ja sedagi Eesti Töötukassas arvel olevale töötule. Muudel juhtudel on töötaja nö „proovimiseks“ ette nähtud tasustatud katseaeg.
• Kontrolli tööandja tausta äriregistrist ja krediidiinfost. Olulist infot võid saada ka ettevõtte või juhi nime googeldades.
• Kui tööd pakub vahendaja, veendu, et tal on olemas lepingulised suhted tegeliku tööandjaga.
• Kontrolli riigiportaalis www.eesti.ee, et tööandja on tasunud sotsiaalmakse ja sinu ravikindlustus kehtib, selleks sisene rubriiki „E-teenused→Kodanikule→Raha ja omand→Maksu- ja Tolliametile esitatud palga- ja muud väljamaksed“. Juhul kui selgub, et väljamakstud tasu ei ole deklareeritud või on deklareeritud osaliselt, tuleb sellest teavitada maksuhaldurit.
• Tasub teada, et ravikindlustus ei kehti alla kolmekuuliste võlaõiguslike töösuhete korral või tähtajalise töölepingu korral.
• Rohkem teavet töölepingu kohta leiad veebilehelt www.tooleping.ee. Veebilehelt leiab ka vastused küsimustele, mida töölepingu kohta Tööinspektsioonile kõige tihedamini esitatakse.
• Töösuhteid puudutavate küsimuste ja kaebuste korral pöördu Tööinspektsiooni juristi telefonil 640 6000 igal tööpäeval kella 9–15 või e-postiga . Tööelu kohta lisainfot jagab ka Tööelu portaalist (http://www.tooelu.ee/et/avaleht).
- Üksikasjad
«Töötan ühes väikses kiirtoidukohas, kus graafikus on kirjas, et tööandja võimaldab iga kuue tunni jooksul 30minutilise puhkuse tööajast. Tegelikult see puudub ja vahetuste pikkus on 14 tundi. Mitu päeva järjest võib selliseid vahetusi teha? Meil on keskelt läbi kolm päeva järjest, siis saab päeva puhata,» kirjutab lugeja.
Vastab jurist Tanel Melk firmast Tanel Melk & Partners Law Firm.
Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 51 lõikele 1 peab töötajale jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul puhkeaega vähemalt 11 järjestikust tundi ning kokkulepe, mis näeb ette vähem aega, on tühine. Sellest saab järeldada, et maksimaalselt võib kesta üks tööpäev 13 tundi.
Samas paragrahvis järgnevates lõigetes on sätestatud teatud erandid, millise töökoha puhul võib teha pikemaid tööpäevi, kuid toitlustusteenused sinna alla ei kuulu. Seega ei tohi töötaja tööpäev kesta üle 13 tunni!
Seega, maksimaalne vahetuse pikkus võib Teil olla 13 tundi ning TLS § 47 lõike 2 alusel peate nii pika tööpäeva jooksul saama vähemalt 60 minutit vaheaega. Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui kuuetunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine.
TLS § 51 lõike 5 kohaselt annab tööandja töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine. Ehk olukorras, kui töötaja töötab 13 tundi järjest, peab vahetult järgnev (igapäevane) puhkeaeg olema vähemalt 13 tundi.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetaja:
Tarbija24
Lehekülg 1078 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee