Artiklid
- Üksikasjad
Hinnanguliselt maksavad tuhanded nii Soomes kui Eestis töötavad isikud asjatult sotsiaalkindlustusmakse kahte riiki. EL-i reeglite kohaselt võib isik olla kindlustatud korraga ainult ühes riigis, rõhutavad Eesti ja Soome sotsiaalkindlustusametid ühises pressiteates.
Õigesti makstud maksud garanteerivad töötaja õigeaegse ja õige suurusega pensioni.
Möödunud aastal töötas Soomes umbes 60 000 Soomes või Eestis kindlustatud eestlast. See arv kasvab, nagu ka mõlema riigi ametiasutuste klientuur. Eläketurvakeskuse (ETK) andmetel on umbes 57 000 eestlasele kogunenud pensioni Soomes. See arv on viie aastaga kahekordistunud.
Tööjõu kasvav liikuvus tekitab palju tahtmatult valesti kindlustamise olukordi - sotsiaalkindlustusmakse makstakse samaaegselt nii Soomes kui ka Eestis. Kuid maksude topelt maksmine ei anna õigust saada sama perioodi eest pensioni kahest riigist ega muudki sotsiaalset kaitset, see võib ainult raskendada soodustuste saamist.
"Makse ei ole vaja maksta mõlemasse riiki korraga. Kui elad Eestis ja töötad nii Soomes kui Eestis, selgita välja oma kindlustusolukord Eesti Sotsiaalkindlustusametist," soovitas Eläketurvakeskuse rahvusvaheliste asjade spetsialist Marjaana Lundqvist.
Kattuv kindlustamine tähendab näiteks seda, et Eesti töötaja töötab osa kuust Eestis ja sotsiaalmaksud makstakse Eestisse. Samal ajal töötab töötaja Soomes Soome tööandja teenistuses ja tema eest tasutakse sotsiaalmakse ka Soomes. EL kindlustamisreeglite kohaselt võib pensioni koguneda aga ainult ühte riiki korraga ja sotsiaalsoodustusi, näiteks haiguspäevaraha, saab ainult ühest riigist.
"Mõlemate riikide tööandjad peavad maksma sotsiaalkindlustusmaksud samasse riiki. Olukordade korrigeerimine tagantjärele on tülikas," nentis Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi kindlustusosakonna rahvusvahelise osakonna juhataja Carin Lindqvist-Virtanen.
Kahes riigis samaaegselt kindlustatud isikute arvu on raske hinnata - töötajad vahetavad sageli töökohti ja kahes riigis töötavate isikute kohta ei ole olemas ühisregistrit. See arv kasvab aga kiiresti ja kattuvalt kindlustatud isikute olukorra väljaselgitamised on viimastel aastatel mitmekordistunud.
"Hetkel on väljaselgitamisel sadu kindlustusolukordi. Nähtuse kogu ulatust ei tea keegi, aga Eläketurvakeskuse hinnangul puudutab probleem tuhandeid," märkis Lundqvist.
Kampaania: Topelt ei maksa maksta
Kindlustusprobleemide vältimiseks korraldab Eläketurvakeskus koostöös Eesti Sotsiaalkindlustusametiga Eestis ulatusliku teavituskampaania. Kampaania "Topelt ei maksa maksta" algab järgmisel nädalal.
"Inimese enda huvides on uurida enne Soomes töötamise algust kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub: kui olukord on selge, saab ta talle ettenähtud soodustused," ütles Sotsiaalkindlustusameti esindaja Monika Toiger.
- Üksikasjad
Eesti kuulub tööjõu maksustamise poolest Euroopas ülemisse otsa, teeme siin ära ka naabritele Soomele ja Rootsile. Rahandusminister Jürgen Ligi kaalub sotsiaalmaksu brutopalga osaks muutmist, kirjutas Äripäev.
Äripäev võrdles OECD liikmesriikide (nii proportsionaalse kui ka progresseeruva maksusüsteemiga riigid) tööjõukulude maksustamist, millest selgus, et Eesti on selles edetabelis Euroopas esirinnas. Näiteks, võttes aluseks 2000eurose brutopalga, ulatub tööandja sotsiaalmaksude osakaal 25,6%ni, mis on Prantsusmaa järel suuruselt teine. Eesti selja taha jäävad näiteks Rootsi (23,9%) ja Soome 18%).
Kuna sotsiaalmaks moodustab märkimisväärse osa tööjõukuludest, siis tõenäoliselt ei soovi riik seda kärpida. Kui üldse oleks midagi võimalik teha, siis pigem sotsiaalmaksu osakaalu ümber jagada. See tähendaks suure tõenäosusega, et samaväärse brutopalga puhul väheneks küll töötaja netopalk, kuid selle võrra alaneks ka ettevõtja tööjõukulu. Töötaja võtaks lihtsalt rohkem ettevõtte kuludest enda kanda.
Loe edasi Äripäevast http://www.aripaev.ee/article/2014/2/17/kallis-eesti-palk.
- Üksikasjad
Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Galina Kreintzberg:
Palju probleeme on viimasel ajal tekkinud töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Tavapäraselt ei too töölepingu ülesütlemise avaldus töötajale kaasa muid toiminguid, kui uue töökoha otsimine ja töötukassas enda arvele võtmine. Tihti aga võib juhtuda nii, et töölepingu ülesütlemine ei ole õigustatud ning siis on töölepingu pooltel vaja teha kiireid otsuseid.
Meeles tuleb pidada, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on töölepingu seaduse (edaspidi TLS) järgi mõjuva põhjuse olemasolu. Töötaja algatusel toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine kas töötajast tuleneval põhjusel (nt. terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tööd jätkata - TLS § 91 lg 3) või tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (nt. oluline viivitus töötasu maksmisel - TLS § 91 lg 2). Viimane toob kaasa tööandja kohustuse maksta lõpparve koosseisus hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4. Mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 järgi ei piisa ainuüksi töötaja soovist või võimalusest asuda töötama teise tööandja juurde. Sellisel juhul on töösuhte lõppemise põhjuseks eelkõige töötaja tahe, mitte temast sõltumatud asjaolud, mis kaaluksid üles tööandja huvi töösuhet jätkata.
Erakorraliseks töölepingu ülesütlemiseks tuleb teisele töölepingu poolele esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus (lihtkirjalik, e-kiri, faks vms), mis sisaldab lepingu ülesütlemise kuupäeva, õiguslikku alust ja põhjendust. Meeles tuleks pidada, et töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama TLS § 91 lg 4. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni TLS § 98 lg 2. Ette teatamatus ei välista aga kirjaliku avalduse esitamist. Näiteks ainult arsti tõendi esitamine või telefoni teel tööandja teavitamine ei ole seaduse mõistes aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja tööle mitteilmumiseks. Töölepingu ülesütlemise aluste osas tuleb olla tähelepanelik.
Praktiline näide - töötaja ei ilmu enam tööle ja ei vasta ka tööandja kõnedele. Tööandja omakorda ei maksa töötajale välja töötasu päevade eest, millal töötaja on töölt puudunud. Tööandja soovib töötajaga töösuhet lõpetada, kuid võimalike vaidluste vältimiseks esitab töötajale kirjaliku hoiatuse töölepingu ülesütlemise kohta juhuks, kui töötaja tööle ei ilmu. Töötaja saab hoiatuse kätte ja esitab vastusena tööandjale ülesütlemisavalduse seoses maksmata töötasuga. Kui töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, vaid on esitanud avalduse lepingu lõpetamiseks tööandja kohustuste olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, siis ei ole tööandjal alust lõpetada töölepingut poolte kokkuleppel.
Ülesütlemise alustega mittenõustumisel tuleb ülesütlemine tähtaegselt vaidlustada
Vältimaks alusetu hüvitise maksmise kohustuse tekkimist tuleb tööandjal vaidlustada töötaja töölepingu ülesütlemine. Nii sätestab TLS § 105, et kui töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet kohtule või töövaidluskomisjonile ei esitata 30 päeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest, on ülesütlemine kehtiv. Töölepingu ülesütlemise kehtivuse korral on aga täidetud töötaja hüvitisenõude eeldused. TLS § 105 lg 1 sätestatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti.
Kui töötaja on viitega tööandjapoolse kohustuse olulisele rikkumisele töölepingu üles öelnud ja tööandja ei tunnista rikkumist, peab tööandja vaidlustama ülesütlemise 30 päeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kui tööandja töölepingu ülesütlemist tähtaegselt ei vaidlusta, loetakse reeglina hüvitise nõude eeldused täidetuks ning tööandjal ei ole võimalik hiljem enam hüvitise nõudele põhjendatult vastu vaielda.
Enne ülesütlemise vaidlustamist tasub otsida kokkulepet
Arusaadav, et ülesütlemise vaidlustamine on tülikas ja ressursse nõudev, mistõttu soovitan ülesütlemisavalduse kättesaamisele järgneva 30 päeva jooksul üritada saavutada kokkulepet. Alles siis, kui ei õnnestu kokkuleppele saada, tuleb kohtule või töövaidluskomisjonile tähtaegselt esitada avaldus ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks.
- Üksikasjad
Vähe sellest, et tööle minevate noorte mõistuse ja oskuste ning soovitava palga suhe kipub jääma reaalsusest kaugele, suhtuvad nad tihtilugu töösse ükskõikselt. Üks hoolimatuse juhtum päädis Pärnumaal liiklusõnnetusega.
Muu hulgas transporditeenust pakkuva osaühingu Presto juhataja Aavo Möllits meenutas mullust juhtumit, kui ta võttis enda ettevõttesse autoremondilukksepa praktikale kaks kutsehariduskooli lõpetavat noormeest. Üks tuli Pärnust, teine Kehtnast.
“Lasin poistel bussile rattad alla panna,” meenutas Möllits. “Panid rattad alla, aga kahel mutreid kinni ei keeranud ja ilukilbid läksid peale. Järgmisel hommikul sõitis buss garaažist välja ja Kernus tulid rattad alt ära.”
Kui juhataja nõudis praktikantidelt juhtunu kohta aru, vastanud nood naerdes: aga midagi hullu ju ei juhtunud. “Minu jaoks on täiesti arusaamatu, kuidas saavad noored nii süüdimatult käituda,” kurjustas Möllits.
Palk olgu vähemalt tuhat
Firmajuhi sõnade kohaselt on noorte seast korraliku tööjõu leidmine väga suur probleem. “Noortel ei ole haridust, oskusi ega kohusetunnet,” teadis Möllits. “Ainus, mis on, on palganõue. Tahavad palka saada tuhat eurot kuus, aga vastu ei ole neil midagi anda. On tüüpiline, et õpetame noore välja, ta käib paar nädalat tööl ja on siis kadunud. Neil puudub tööl käimise kohustus ja distsipliin.”
Sama kinnitas kinnisvarahooldusega tegeleva osaühingu Riegler Grupp töödejuht Pirko Palu.
“Kõige hullem on, et noored vanuses 16–25 tegelikult ei tahagi tööle tulla,” teadis Palu. “Kui tuleb töövestlusele, siis enamasti selgub, et lapsevanem või töötukassa on ta siia ajanud. Aga endal tal ei ole tegelikult mingit huvi tööle tulla.”
Samamoodi märkis Palu, et noorte palgasoov kipub olema täiesti ebareaalne.
“Kui võtame nad tööle, siis tuleb enamasti välja, et nad ei olegi võimelised tööd tegema,” jätkas töödejuht. “Füüsilise tööga ei saa noored üldse hakkama. Suvel käib paar päeva tööl ja siis on kadunud. Kas on rannas või lihtsalt juua täis. Mul oli juhus, kui töötaja magas päise päeva ajal objektil.”
Samuti korjaks Palu noortel töö juures telefonid käest ära. “Neil ei olegi sageli üldse aega tööd teha, sest kogu aeg on vaja kellegagi suhelda,” märkis ta.
Möllits arvas, et niisugune suhtumine on noortel tekkinud kodusest kasvatusest.
“Üks meie koostööpartner otsis suveks transporditöölist, mul oli isegi olemas noormees, keda neile soovitada, aga siis keelasid vanemad tal töölemineku ära. Ütlesid, et nende laps sellist tööd ei tee,” meenutas Möllits. “Pigem lonkigu mööda tänavaid.”
Harimatus on suur takistus
Eesti töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Pille Pärna andmeil oli 31. jaanuari seisuga töötukassas arvel 377 Pärnumaa noort vanuses 16–24 aastat. See moodustab Pärnumaa registreeritud töötute hulgast 17 protsenti.
Samal ajal märkis Pärna, et töötukassas arvel olevad noored on pigem kesise haridusega, haritumad saavad tööotsinguga ilmselt ise hakkama.
Nii on kutsekeskhariduse, keskerihariduse või kõrgharidusega noori töötukassas arvel vaid 54, keskharidusega 115 ja üle poole tööotsijaist on põhiharidusega.
“Tööandjad väärtustavad üha enam haridust ja töökogemust,” kinnitas Pärna. “Aga noorte puhul on suur takistus töölesaamisel töökogemuse puudumine. Samuti ei oska noored koostada kandideerimisdokumente, mis on väga oluline. Takistus on see, et noor ei oska end tutvustada ega tööandjale meeldivaks teha.”
Nii nagu tööandjad, kinnitas Pärnagi, et noortel on tihti ebarealistlikult kõrged ootused.
“Kuna haridus on puudulik, otsitakse peamiselt lihttöölise kohta, aga seal ei olegi ju võimalik kõrget palka saada,” kommenteeris Pärna. “Samal ajal on noorte vajadused suured. Elu on kallis, nad tahavad hästi elada ja pidutseda.”
Samuti tõstis Pärna esile kohusetunde puudumist.
“Noorel peaks olema tahe iseseisvalt hakkama saada ja tööl käia,” nentis töötukassa juhataja. “Aga sageli ei olegi tal huvi tööl käia, parem on kodus arvuti taga istuda või siis vanemad toetavad. Tänapäeva noori tihti ei sunnitagi ju nii tööle nagu vanasti. Vanemad peavad teda pigem ise üleval. Pikaajalisi töötuid noori oli töötukassas jaanuari lõpul arvel 171.”
Pärnagi teadis juhtumeid, kui noor sõlmib töölepingu, aga kaob siis ette hoiatamata mõne päeva pärast. Noored ilmselt seda ei tea, aga sellise käitumise puhul saab tööandja nõuda töölt lahkunult lepingu rikkumise eest rahalist hüvitist.
Ent tööl käimisel esineb takistusi, mis ei ole otse seotud noorte suhtumisega. Nii iseloomustab maakonna noori Pärna kinnitusel see, et tihtilugu ei ole maakonnas lihtsalt tööd või on transpordiprobleemid, mis takistavad linnas tööl käia.
Takistuseks võib saada ebasobiv tööaegki. Näiteks ei sobi klienditeenindus õhtusel ajal väikeste lastega naistele.
Samal ajal muudab pereloomine Pärna arvates noored kohusetundlikumaks.
“Eriti just, kui meestel on kellegi ees kohustusi, nad pigem lähevad tööle õhtuselgi ajal, mitte ei ole töötud,” tõi Pärna näite. “Kui noortel on omal pere, tekib vastutus oma pere ees.”
Võimalus saada koolitusi
Töötukassa pakub töötutele mitmesuguseid teenuseid, mis peaksid aitama inimestel tööle saada. Näiteks on töötul võimalik saada töötukassa kaudu kuni 2500 euro väärtuses täiend- või ümberõpet
Ettevõtlik inimene võib taotleda ettevõtluse alustamise toetust 4474 eurot. Pärnumaal antakse neid toetusi keskmiselt paar kuus.
“Töötutest noortest 143-l on põhiharidus,” selgitas Pärna. “Need noored suuname karjäärinõustaja juurde ja leiame neile sobiva koolituse, mis läheb kokku noore töösooviga. Kogemuse puudumisel saame noored pärast koolitust suunata ettevõtetesse praktikale. Ideaalvariandis võtab tööandja inimese siis pärast praktikat tööle. Kui töökohta taga ei ole, on praktika kõigele vaatamata noorele hea kogemus ja ta saab selle lisada oma CVsse.”
Töötud, kes on olnud arvel kauem kui kuus kuud, kuuluvad pikaajaliste töötute sihtrühma ja neil on võimalus osaleda tööklubis, kus õpetatakse koostama dokumente, mängitakse läbi tööintervjuu ja motiveeritakse tööd otsima. “Pikka aega tööta olnud noored kuuluvad võimalike palgatoetuse saajate hulka, ehk nende puhul saame maksta tööandjale toetust, kui ta võtab sellise noore tööle,” lisas Pärna.
Pärna teada otsivad töötud noored peamiselt lihttööd – oskus- ja käsitöölised, seadmeoperaatorid, teenindus- ja müügitöölised ning kontoritöötajad.
“Paljud noored lastega naised otsivad 9–17 kontoritööd, aga samal ajal ei anta endale aru, et põhiharidusega ei saa ju sellisele töökohale,” märkis Pärna. “Siis karjäärinõustaja motiveerib neid minema edasi õppima.”
Kõige enam otsitakse Pärnumaal tööle puhastusteenindajaid, õmblejaid ja kokkasid, samuti hooajalisi töötajaid. Suur on nõudlus spetsiifiliste oskustööliste järele, näiteks on puudus keevitajatest.
Tööandjate Keskliit avaldas artikli Pärnu Postimehe loal
Allikas: Pärnu Postimees , Andris Tammela , Eesti Töötukassa 18.02.2014
- Üksikasjad
Heli Raamets
Lihttööliste palgasoov on keskmiselt 100 eurot praegusest rohkem raha kätte, sama on ka teistes madalama palgaga ametirühmades, tõdeb Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder.
Palgasoovi peamiseks põhjenduseks ongi soov sellega ära elada – inimesed arvutavad saadava raha ringi tarbimisväärtusesse ehk mitu korda rohkem poes saab käia. Uuringus osalenud poolte lihttööliste palgasoov jääb 500-800 euro vahele (neto), müügi- ja teenindustöötajate palgasoov on samal tasemel. Palgainfo Agentuuri ja partnerite palgauuringus osales üle 300 tööandja ning ligi 13 tuhat töötajat ja tööotsijat.
10 kõige madalama palgasooviga ametiala
400-650 eurot kätte
Kioski ja turumüüjad
Piletimüüja
Köögiabiline
Kiirtoitlustusketis abitööline
Posti sorteerija ja/või kättetoimetaja
Abiline või koristaja kontoris, hotellis vms asutustes
Koduabiline ja/või korterikoristaja
Müüja-kassiir
Letitöötaja toitlustuses
Kelner või ettekandja, saaliteenindaja
10 kõige kõrgema palgasooviga ametiala
1450-4500 eurot kätte
Suurettevõtte tegevdirektor või juhataja
Juht finantsvahenduse ja/või kindlustusteenuste alal
Juht info ja kommunikatsioonitehnoloogias
Juht strateegilise planeerimise alal
Juht elektrienergia ja/või soojuse tootmises
Juht finantsalal
Juht ehituses
Osakonnajuhataja panganduses või kindlustuses
Väikeettevõtte juht (alla 100 töötajaga)
Tarkvara arenduse projektijuht
Allikas: Palgainfo Agentuuri palgauuring
Lehekülg 1070 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee