Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Rahandusministeerium

Täna võttis riigikogu vastu maksukorralduse seaduse muudatused, millega luuakse töötamise register. Registri üks oluline eesmärk on ümbrikupalga maksmise vähendamine. Seaduse rakendumisajaks on planeeritud 1. juuli 2014.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonnajuhataja Lemmi Oro sõnul teeb uus register tööandjate jaoks elu lihtsamaks. „Kui praegu on tööandjal töötaja haigekassas registreerimiseks aega seitse päeva, siis alates 1. juulist tuleb andmed tööd tegeva inimese kohta esitada MTA loodavasse registrisse enne inimese faktilist tööle asumist,“ selgitas Oro. „Registreerimine hakkab toimuma ainult e-maksuametis, haigekassasse enam töötaja kohta andmeid esitama ei pea.“

Tööandjate halduskoormuse leevendamiseks luuakse lihtsustatud töötamise registreerimise võimalus: kui mingil põhjusel ei ole võimalik kõiki töötajat puudutavaid andmeid koheselt e-maksuameti kaudu registrisse kanda, saab tööandja tööd tegeva isiku töötamise alguse registreerida ka telefoni teel või lühisõnumiga. Lihtsustatud registreerimise võimalust kasutades tuleb tööandjal ülejäänud vajalikud andmed registrisse esitada hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul.

Töötaja peavad registreerima kõik tööd pakkuvad juriidilised ja füüsilised isikud. Registreerida tuleb töötamine, millest tekib Eestis maksukohustus ja seda olenemata lepingu vormist. Erandina tuleb registreerida ka vabatahtlik töötamine äriühingus ja FIE juures.

Lemmi Oro sõnul on kavandatava registri teine oluline eesmärk tööandjatele "ühtse akna" loomine riigiga suhtlemiseks. „Register võimaldab vähendada tööandjate halduskoormust, sest riigiasutused saavad neid puudutava info töötajate kohta registrist. Riigi ülesanne on tagada, et andmed õigel ajal ja õigete asutusteni jõuaksid,“ rääkis Oro.

Töötamise registris sisalduvad andmed on edaspidi aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis jne tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Registrit hakkavad kasutama maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon, haigekassa, politsei- ja piirivalveamet ning jääb ära dubleeriv tegevus andmete esitamisel, kogumisel ja töötlemisel.

Maksu- ja tolliameti töötamise registri projektijuhi Kristi Lauli sõnul toob registri loomine kaasa positiivseid muutusi ka töötaja jaoks, kes praegu peab töötamist puudutavat infot otsima mitmest kohast ja arvestama andmetes ajalise nihkega.

„Uue registriga muutub info töötamise registreerimisest kättesaadavaks kohe esimesel päeval ning töötaja saab ise vaadata, kas tööandja on tema töötamise registreerinud, maksud tasunud ning kas tal on sellest tulenevalt õigus sotsiaalsetele tagatistele,“ rääkis Laul.

Kui tööandja jätab töötaja registreerimata, saab maksuhaldur rakendada sunniraha kohustuse täitmisele suunamiseks ning samuti alustada väärteomenetlust. Rahatrahvi ülemmäär registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest on füüsiliste isikute puhul kuni 300 trahviühikut ning juriidiliste isikute puhul kuni 3200 eurot.

Maksu- ja tolliametil on seoses seadusemuudatusega kavas viia mais läbi koolitused kõigis maakondades, kus tööandjad saavad täpsema ülevaate uue süsteemi rakendamisest ja kasutamisest. Täpsem info koolituse toimumisaegade ja –kohtade kohta pannakse aprilli keskpaigaks välja maksu- ja tolliameti veebilehele.

Mailin Aasmäe
Avalike suhete osakond
Tel 611 3491

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Heli Raamets

“Meie igapäevane praktika näitab, et aktiivne tööotsimine on see, mida ei osata teha,” rääkis neljapäeval Tartu kutsehariduskeskuses toimunud karjääripäeval Töötukassa Tartumaa osakonna karjäärinõustaja Julia Šarapova.

Vahel arvavad inimesed, et kui nad saadavad hoogsalt oma CV-sid laiali, siis see ongi aktiivne tööotsimine. Valimatult igasugu ametikohtadele kandideerimine võib anda hoopis vastupidise tulemuse. “Minu kogemus ütleb, et mõned inimesed lahmivad,” tunnistas Tartu Kaubamaja personalispetsialist Tiia Orav. Sarikandideerijad saadavad oma CV igale vabale ametikohale, olgu selleks siis laotöö või teenindaja töö ilumaailmas. “Saan aru, et inimene on hädas, aga tööandjana ei suuda ma sellist lahminist mõista,” nentis ta.

Šarapova soovitas kasutada võimalikult palju kanaleid, aktiivselt suhelda ja luua võrgustik. Ta tõi võrgustiku osas välja kolm ringi. Kuum ring tähendab pereliikmeid ja sõpru, kellega inimene tunneb ennast turvaliselt ja hästi. Järgmine ja juba suurem on soe ring, kuhu kuuluvad endised kooli- ja töökaaslased, kes ei kuulu lähedaste ringi. Nendega tasub suhted üles soojendada, näiteks Facebookis sõbraks võtta. Kolmas on külm ring ja seal on tööandjad, keda inimene ei tunne.

“Turvaline on kandideerida töökohale, mille kohta on kuulutus üleval,” märkis karjäärinõustaja. “Aga kuulutust näevad kõik ja see tähendab konkurentsi.” Masu ajal, kui tööpuudus oli kõrge, tegi rekordi üks andmesisestaja konkurss, kuhu kandideeris ligi 1200 inimest. “Järjest tihedamini kuulen tööandjate käest, et avalik konkurss on viimane võimalus, kuna see on väga aja- ja töömahukas,” rääkis Julia Šarapova. Tööandjad kasutavad pigem muid võimalusi. Väidetavalt on avalik tööturg vaid umbes 20% ja ülejäänud ei ole nö nähtav.

Statistikaameti 2010. aastal tehtud laiaulatuslikust küsitlusest selgus, et 47% vastajatest sai tööle tuttavate kaudu, 15% tööandjate poole pöördudes, 13% sobivate töökuulutuste otsimise tulemusel, 8 protsendile pakuti tööd, 4% alustas ettevõtlusega, 3% töötukassa vahendusel ja 10% muul moel.
“Võib-olla praegu ei ole tööandjal vaba töökohta, kuid inimesed sünnitavad, kolivad, lähevad pensionile või vahetavad töökohta. Tasub ühendust võtta ja endast ettevõttesse jälg jätta,” soovitas nõustaja.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Heli Raamets

“Tööandja vaatab mailiaadressi ja seksikiisu maililt tulnud CV-d jäävad ilmselt avamata,” rääkis neljapäeval Tartu kutsehariduskeskuses toimunud karjääripäeval Hariduse Tugiteenuste Keskuse karjäärinõustaja Sirje Tarraste.

Tartu Kaubamaja personalispetsialist Tiia Orav kinnitas, et tööle kandideerijad saadavad CV-sid tõepoolest nii igasugu seksikiisu- kui ka musi-aadressitelt. “Vahel lisatakse CV-sse pilt, millest mõned on justkui missikonkursilt pärit. Üks naine saatis lausa oma pulmafoto,” rääkis Orav lisades, et tema arust pole pilti vaja. Pealegi juhtub mõni kord, et vestlusele tulnud inimene ei näe üldse selline välja nagu pildil.

Tööle kandideerimisel on CV kõige alus. See algab isikuandmetega. “Tänapäeval vaieldakse selle üle, mida peaks kirja panema. Näiteks perekonnaseisu ei pea panema,” selgitas Sirje Tarraste. Hariduskäigu puhul alustatakse kõige viimasest õppeasutusest. Sama lugu on täiendkoolituse ja töökogemusega. Hea oleks ära märkida ka keelteoskus ja tase ning arvutioskus. Kõige lõppu lisatakse huvialad ja isikuomadused ning kui on, siis ka soovitajad. Kui on küsitud palgasoovi, siis tasub eelnevalt uurida, kui palju sellisel erialal üldse palka makstakse.

“See pole mingi saladus, et tööandja ka googeldab inimest,” rääkis karjäärinõustaja. Seetõttu tasub ennast ise googeldada ja vaadata, missugused fotod välja tulevad. Rajusid peopilte ei tasu avalikult suhtlusvõrgustikesse üles panna, see võib nullida tööle saamise võimaluse.
Järjest rohkem küsitakse lisaks CV-le ka kaaskirja või motivatsioonikirja. Kaaskiri on lühem variant, mille pikkus on alla poole lehekülje. Seal tuleks selgitada, miks sellele töökohale soovitakse kandideerida. “See on lühike enesetutvustus, mis annaks tõuke CV-d edasi lugeda,” selgitas Tarraste. Motivatsioonikiri on kaaskirjast pikem ja selle eesmärk on täiendada CV-d.

Tööle kandideerimisel vajalike dokumentide koostamist vaata SIIT http://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/abiks-kandideerijale

Kuidas tööintervjuul tasub ja ei tasu käituda, vaata SIIT http://www.youtube.com/results?search_query=t%C3%B6%C3%B6intervjuu&sm=3

Üksikasjad

Avaldatud: 26 märts 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Alaseljavalud on juhtivaks puude põhjustajaks kogu maailmas ning peaaegu iga kümnes inimene kannatab alaseljaga seotud hädade käes. Ühtlasi on alaseljavalud süüdi umbes kolmandikus töövõimetuse juhtudes.

Mingis elufaasis on alaseljavalusid kogenud peaaegu igaüks, seda sõltumata soost, vanusest, elukohast, sotsiaalökonoomilisest seisust, haridustasemest ja tegevusalast, kirjutab ERR teadusportaal. Enamike alaseljavalude korral on kindel põhjus ebaselge, siiski on tegurid, mis selliste vaevuste riski tõstavad. Nende tegurite hulka kuuluvad vanem iga, madalam haridus, tüsenemine, stress, ärevus või depressioon ning ka tegevused, mis eeldavad raskete asjade tõstmist või on väga stressirohked.

Aastal 2010 mõjutasid alaseljavalud maailmas 9,4 protsendi inimeste elu; sellised hädad põhjustavad rohkem tegevusvõimetust kui mistahes teised terviseprobleemid.

Põllumajanduses, loomakasvatuses, metsanduss, kalanduses ja jahipidamises töötavatel inimestel võib alaseljavalude risk olla teiste elukutsete esindajatega võrreldes neljakordne. Kõrgenenud riski täheldati ka tootmistöölistel, teenindajatel ja transporttöölistel.