Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 küsis lugejatelt, kas ka Eestis võiks pühade ajal piirata poodide lahtiolekuaegu. Näiteks on Soomes munadepühal poed avatud neljapäeval ja laupäeval, aga reedel ja pühapäeval on toidupoed kinni. Selgus, et enamik lugejaid on rahul praeguse korraga, kus poodi võib minna sisuliselt igal ajal.

Näiteks kirjutab tudeng, et turumajandust ei tasuks piirata, sest kui kliente on, siis võib pood kasvõi öö läbi lahti olla. Ka tõi ta välja, et just pühade ajal jõuavad Eesti inimesed palju sagedamini poodi.

Üks lugeja kirjutab, et oli Taanis mõned aastad tagasi koolitusel. Kuna vabaks saadi kella 17 paiku, siis poodi enam ei jõutud, sest supermarket oli juba kinni. «Ma arvan, et taanlased peaksid meid hulluks, et siin on poed poole ööni lahti,» kirjutas lugeja ent nentis, et see on siiski päris mugav.

Paljud lugejad tõid välja aga, et töötajad soovivad pühade ajal just ise tööl olla, kuna nähakse võimalust raha teenida.

«Need, kes töötavad pühade ajal saavad ju topelt tasu ning sellel päeval tahaksid paljud tööl olla. See on nagu hea magus moosisai!» kirjutab üks lugeja. «Eestis on niigi palgad väikesed, et topelt töötasust ei ütleks paljud ära. Seega ei tuleks küll Eestis piirata pühade ajal lahtioleku aegasid,» lisas ta.

Tööajagraafikuid koostav lugeja märkis, et neil käib tohutu võistlemine selle nimel, kes saaks töötada öösiti, nädalavahetuseti ja riiklikel pühadel. Põhjusteks ongi rahulikum tööaeg (vähem tööd) ning suuremad lisatasud. «Seega olukord pole nii hull ja masendav, nagu üritatakse näidata. Arvan, et laske inimestel ikka ise otsustada, mida nad teha tahavad ja kus käia või töötada. Jääb tunne, et probleeme tõstatavad need, kes ise sellega kokku ei puutu ja on lihtsalt kõrvaltvaatajad,» lisas lugeja.

Kokk kirjutab, et ametit õppides ta arvestas sellega, et on tähtpäevadel tihti tööl. Seda peaksid tegema ka müüjad. «Keegi pole kedagi kuhugi tööle sundinud, igaüks valib ise oma töö. Naine mul töötas Statoilis, kus tööaeg ka vahepeal öösel ja talle väga meeldis vahelduse mõttes öösel tööl olla,» kirjutas kokk. Ta lisas, et pigem töötab korraga pikas vahetuses kui käib iga päev kella 9-st 17-ni tööl.

Samas oli ka teistsuguseid arvamusi.

«Mis siin ainult toidupoodidest rääkida, Eestis on ju kõik poed pühadel lahti. Täiesti haige! See, et mõni tahab topelt tasu teenida, ei ole argument - paljud ikkagi ei taha, vaid tahavad perega koos olla, aga muud ei jää üle, kui tööl olla, kui töögraafik nii ette näeb,» kirjutas lugeja, kes leidis, et riik peaks valdkonda paremini reguleerima.

«Isegi kui toidupoed jätta avatuks, siis tuleks piirata avamisaega nii, et see tõesti oleks minimaalne. Tehnika- ja riidepoed peaks küll kinni olema! Mitte midagi ei juhtu, kui vahel harva kõik poed kinni on. Poemüüja on ka inimene!» lisas lugeja.

Teine lisas, et praegu kaotab riigipüha oma mõtte, sest sel päeval peaksid töötama vaid eriloaga asutused.

«Toetan vägagi seda, et kauplused oleksid suletud pühapäeviti ja riigipühadel. Laupäeval võiks olla suured marketid umbes kella 16-ni. See on normaalne - müüjad on ka vägagi inimesed. Eestlast on vaja ümber kasvatada, et planeerib oma poeskäigud ära varem,» kirjutas üks lugeja.

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Tiina Kaukvere

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Kui olen varem tööandjaga kokku leppinud suvepuhkuse aja, kuid otsustan sellele eelneval kuupäeval anda korralise, kuuajalise etteteatamisega lahkumisavalduse, kas mul säilib nendel lubatud päevadel õigus see puhkus saada? Kas pean siis töö üles ütlema selle võrra varem?» soovis Tarbija24 lugeja teada.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu:

Kui tööandja on töötaja põhipuhkuse aja kinnitanud puhkuste ajakavas või puhkuse aeg on määratud poolte kokkuleppel või jääb töötaja puhkusele puhkuste ajakava puudumisel 14 kalendripäevase etteteatamisega, siis juba kindlaks määratud põhipuhkuse aega saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Seda isegi siis, kui töötaja annab vahetult enne puhkusele jäämist tööandjale töölepingu korralise ülesütlemisavalduse.

Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Seda tähtaega hakatakse lugema ülesütlemisavalduse esitamisele järgnevast päevast. 30 päevase tähtaja kulgemine ei peatu ka töötaja puhkusel või töövõimetuslehel viibimise tõttu.

Seega näiteks olukorras, kus töötajal on tööajakava kohaselt puhkus ajavahemikus 02.06.-22.06., kuid ta esitab 1. juunil tööandjale korralise ülesütlemisavalduse, on töötajal õigus jääda 2. juunist puhkusele, seejärel naasta alles 25. juunil tööle (sest 23.-24. juunil on riigipüha), töötada veel viis päeva kuni 1. juulini ning seejärel on tööleping lõppenud.

Toimetaja:
Liis Velsker

Üksikasjad

Avaldatud: 18 april 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Tunnen ennast tööandjana tihtipeale kimbatuses olevat, kui tööline tuleb minu juurde jutuga, et tal on vaja, et tema töötasu kantaks teise isiku kontole (töölise isiklik konto on arestitud kohtutäiturite poolt) esitades vastava avalduse. Kas mina kui tööandja (teades, et tööline hiilib tahtlikult kõrvale võlgade maksmisest) võin selle avalduse tagasi lükata ja töölisega vastava kokkuleppe tegemata jätta?» küsib ülemus.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Kui tööandja on saanud kohtutäiturilt töötasu arestimise teate, siis ei ole vahet, kelle kontole töötaja töötasu kantakse - see tuleb kohtutäituri poolt määratud ulatuses kinni pidada.

Samas ei ole töötaja kohustatud ütlema, mis põhjusel ta soovib oma töötasu kellegi teise kontole saada - see oleks juba tema privaatsuse rikkumine.

Kui tööandja ei ole veel saanud töötaja töötasu arestimise akti, aga teab, et töötasu kolmanda isiku kontole kandmise eesmärgiks on kõrvalehoidumine töötajapoolsete kohustuste täitmisest, siis selliselt talitades aitab tööandja kaasa seaduserikkumisele. Niisugusele teguviisile annab ilmselt hinnangu mõni teine seadus.

Puhtinimlikust küljest vaadatuna on muidugi vahe sees, kas võlgnikuks on lapsele elatisraha maksmisest kõrvalehoiduja või viimase tegevuse tõttu viimases hädas kiirlaenu võtnu, kellele said saatuslikuks röövellikud intressid.
Eetilisi otsuseid soovides:

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetaja:
Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Viimasel ajal on Rahva hääles avaldatud mitmeid artikleid, kus väga kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist ei saa soovitud tööd, või supermultitalent ei leia rakendust. Mõtlesin, et avameelne artikkel sel teemal võiks kasulik olla. Võimalikke põhjuseid on väga palju, miks keegi ei osutu valituks kohale, kuhu ta enda arust täiesti ideaalselt sobiks. Tooksin neist mõned välja.

1) Kaaskiri või lisapöördumine

CV on tore asi. See võtab suurepäraselt kokku kõik inimese saavutused ja teeb seda igavas ning üsna ranges vormis. Keskpäraselt atraktiivsele töökohale kandideerib praegu ca 200 töösoovijat. Kui täiesti ilmselt sobimatud kõrvale jätta, ei eristu allesjäänud 30-40 tükki üksteisest kuigi palju. Valiku tegemine on sama hea kui loto.

Soovitus: kirjuta hea ja originaalne kaaskiri, millest näeksin, et pakud end just minu ettevõttesse! Mõned aastad tagasi pakkus üks tudeng end hooajatööle kaaskirjaga, mille pealkiri oli: "Sinu uus lemmiktöötaja." Riskantne? Võimalik. Meeldejääv? Kindlasti!

Väike trikk ülehelistamise näol, et midagi CV-le lisada on OK, sest eristab sind teistest kandidaatidest. Kui oled sõelale jäänud 30 hulgas (tippspetsialistide puhul pigem 5 hulgas), ei vaata keegi sellele viltu, et üle helistad.

2) Praktiline intelligentsus

Moodsa erialakirjanduse kõige populaarsem väljend, mida on keeruline täpselt hinnata, kuid võrdlemisi lihtne tajuda. See tähendab lihtsustatud keeles, kui hästi oskab inimene oma kõrget kvalifikatsiooni rakendada, eriti kui kontekst tema ümber muutub, ja igas normaalses ettevõttes see muutub.

Olen näinud paljusid kõrgelt haritud inimesi, kes on nii saamatud, et nende pidevale küsimustejorule vastates kulutaksin ebamõistlikult palju enda tööaega. Kõike tööga seonduvat ei ole võimalik tööjuhendisse kirjutada, seepärast ma ei tee isegi mitte proovi. Kuidas inimene probleemidele läheneb, määrab tema kasulikkust ettevõttele palju rohkem kui erialaharidus. See toetab minu esimest punkti, et kaaskiri on isegi olulisem kui CV.

Soovitus 1: Harjuta paindlikku mõtlemist - vajalikku teavet kiiresti kätte toovate tööriistade valdamine on palju olulisem kui faktiteadmiste hulk. Täpne ettekujutus on olulisem kui punktuaalsus. Kandidaat, kes mõistab jooksult, kui suure osa planeeritud viie aasta kasumist nõuab arutluse all olev investeering, on igal juhul eelistatud kandidaadile, kes suudab täpse protsendi välja arvutada, kuid tema empiiriline seos tulemusega on null.

Soovitus 2: Püüa mitte olla täiskasvanud hädapätakas, kes peab iga töömeetodi ja pisiasja kohta kinnitust küsima. Eeldan, et kujundad ise oma töömeetodid, ja minu ülesanne on hinnata, kas täidad neid kasutades ettevõtte eesmärke.

3) Emotsionaalne intelligentsus

Ehk siis oskus õigesti tõlgendada ja kontrollida enda ning ideaalis ka oma meeskonna emotsioone, ja olla oma tugevuste ja nõrkuste suhtes objektiivne. Neid oskusi omamata ei ole võimalik olla väga hea töös inimestega. Ka emotsionaalne intelligentsus on palju olulisem kui saavutused CV-s.

Soovitus: Mõned coaching raamatud räägivad päris hästi sellest, kuidas omandada emotsionaalselt täiskasvanulik suhtumine. Reeglina on see aga valdkond, kus inimesel on kõige raskem end muuta.

4) Sisemine motivatsioon

Ehk soov seda tööd teha või orienteeritus tulemustele, kui soovite. Väga paljud inimesed kandideerivad konkreetsele tööle valedel põhjustel. Eriti puudutab see neid multifunktsionaalseid "pehmete erialade" spetsialiste, kes on olnud kunagi suures bürokraatlikus korporatsioonis ametikohal, mis tegelikult end ei õigustanud.

Asudes väiksemasse ettevõttesse ei ole sul mitte eelist, kuna oled seda tööd suuremas juba teinud, vaid tegelikult tuleb sul palju juurde õppida, sest iga funktsiooni täitmiseks ei ole ette nähtud eraldi inimest.

Soovitus: Mõtle välja oma "liftikõne", millega tutvustaksid oma kirge antud valdkonna vastu, kuhu kandideerid. Kui suhtud tööandja alasse kirega, eelistab ta sind igal juhul sellele, kes tuimalt töökohustustest ja -hüvedest jahub. Muideks, töökohustustega on sama lugu nagu ametijuhendiga - mitte ükski tööleping ei suuda kõike katta. Kui oleks rohkem emotsionaalselt ja praktiliselt intelligentseid kandidaate, kelle sisemine motivatsioon on paigas, võiks tööleping koosneda minu poolest ühest lausest: "Töötab alates X kuupäevast oma parima äranägemise järgi ettevõtte parima hüvangu huvides."

5) Palgasoov

Vahest kõige valulikum teema tööotsijale, kuid sugugi mitte nii valulik tööandjale, nagu kiputakse arvama. Defineeriksin kõigepealt lahti palga olemuse minu silmade läbi. Eelistan palka näha kui sinu osa ettevõtte tulemuste täitmisest. See tähendab, et töösuhte alguses tähendab palk ette ostetud usaldust. Tööjõuturu hinnad mõjutavad palgapakkumist, kuid vähem kui tööotsija arvab.

Paljukirutud teema, et tööandjad ei kirjuta palgapakkumist töökuulutusse, on tühi kära vähemalt selle osa pihta, mis puutub spetsialistide ametikohtasid. Ütlen täiesti ausalt, et otsides tööle tehnoloogi või keskastmejuhti, ma ei tea, kui palju talle peaks palka maksma. Küll aga tean seda üsna hästi pärast mõnda aega kestnud töösuhet.

Soovitus: Palgaläbirääkimistel ole oma soovides kindel, kuid konstruktiivne ja täpne. On täiesti normaalne, et tuled töövestlusele ja küsid korralikku palka - mitte ükski normaalne ettevõtja ei ole selle vastu, kui oled end korralikult ette valmistanud. Peaksid olema valmis vastama mõistlikult nendele küsimusele:

Millal peaks palk jõudma sinu soovitud tasemeni?

Millised peaksid selleks olema sinu poolt mõjutatava osakonna tulemused?

Kui sageli ja mil moel neid tulemusi mõõta?

Nagu näed, on need küsimused orienteeritud tulemustele, mitte sinu praeguse hetke vajadustele. Jutt ei käi praegu liinitöölistest, vaid spetsialistidest - ma olen 10 aasta ettevõtluse jooksul näinud vaid mõnda head soovitud palgaprojekti. Ikka ja jälle jõuan tagasi olukorda, kus minu vastas üle laua istub multifunktsionaalne spetsialist, kes on varem iga kahe aasta tagant töökohta vahetanud, kes suhtub minu ettevõttesse nagu järjekordsesse, kelle praktiline intelligentsus on nullilähedane ja kes tajutava meeleheitega lihtsalt vajab seda tööd, just selle summa eest, mis ta letti laob, küsimata ettevõtte kohta ühtegi asjalikku küsimust.

Kõik on tore ja ma saan aru, et sinul on seda tööd vaja, aga miks peaksin valima just Sinu?