«Kui olen varem tööandjaga kokku leppinud suvepuhkuse aja, kuid otsustan sellele eelneval kuupäeval anda korralise, kuuajalise etteteatamisega lahkumisavalduse, kas mul säilib nendel lubatud päevadel õigus see puhkus saada? Kas pean siis töö üles ütlema selle võrra varem?» soovis Tarbija24 lugeja teada.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu:
Kui tööandja on töötaja põhipuhkuse aja kinnitanud puhkuste ajakavas või puhkuse aeg on määratud poolte kokkuleppel või jääb töötaja puhkusele puhkuste ajakava puudumisel 14 kalendripäevase etteteatamisega, siis juba kindlaks määratud põhipuhkuse aega saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Seda isegi siis, kui töötaja annab vahetult enne puhkusele jäämist tööandjale töölepingu korralise ülesütlemisavalduse.
Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Seda tähtaega hakatakse lugema ülesütlemisavalduse esitamisele järgnevast päevast. 30 päevase tähtaja kulgemine ei peatu ka töötaja puhkusel või töövõimetuslehel viibimise tõttu.
Seega näiteks olukorras, kus töötajal on tööajakava kohaselt puhkus ajavahemikus 02.06.-22.06., kuid ta esitab 1. juunil tööandjale korralise ülesütlemisavalduse, on töötajal õigus jääda 2. juunist puhkusele, seejärel naasta alles 25. juunil tööle (sest 23.-24. juunil on riigipüha), töötada veel viis päeva kuni 1. juulini ning seejärel on tööleping lõppenud.
Toimetaja:
Liis Velsker
