Artiklid

«Mida arvata lasteaiajuhatajast, kes lubab su tööle võtta (lubab, et tööleping sõlmitakse esimesel tööpäeval), lubab ka koolitust. Lepib kokku su eelneva tööandjaga, et sa ikka töölt vabaks saad. Saad ta nõusoleku ja teada, millal. Sa oled esitanud ka lahkumisavalduse oma eelnevas töökohas. Seejärel teatab ta, et ikka ei võta sind tööle ja et sa jõuad ju oma eelmisest töökohast lahkumisavalduse tagasi võtta. Kuidas selliseid olukordi vältida?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal tööinspektsiooni Põhja inspektsioonist.

Töölepingu seaduse (TLS) § 82 järgi on töölepingust taganemine keelatud. Tööleping ehk kokkulepe on sõlmitud, kui pooled on jõudnud kokkuleppele olulistes tingimustes. Olulised tingimused piiritlevad pooled ise. Eelduslikult on need tehtav töö, makstav tasu jm.

TLS eeldab, et kirjalik tööleping sõlmitakse ja töötingimused esitatakse töötajale kirjalikult enne tööle asumist. Tahteavaldused, mille alusel võib lugeda kokkuleppe sõlmituks, võivad olla otseste tahteavaldustena ka suulised või kaudsete tahteavaldustena ka mingi teona väljendatud, kuid dokumentaalne tõend nagu seda on kirjalik tööleping, kinnitab poolte tahet kõige selgemalt.

Niisiis on võimalik kokkuleppest taganemise olukorra tõenäolisemaks vältimiseks sõlmida kirjalik tööleping tööle asumiseks kokkulepitud kuupäeval ja teistel tingimustel juba enne olemasoleva töölepingu lõpetamist. Samuti võimaldab kirjalik kokkulepe sel juhul tõendada kokkulepitu rikkumist ning töö nõudmise põhjendatust ning seaduslikkust.

Töölepingu ülesütlemisavalduse tühistamine ehk tagasivõtmine on võimalik ainult kokkuleppel lõpetatava lepingu sõlminud tööandjaga.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24

Lisatud 30.06.2014 | Uuendatud 01.07.2014

1. juulil käivitub töötamise register, mis võimaldab koguda infot Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute kohta. Töötamise registreerimisel kogutavat infot on võimalik muu hulgas kasutada töötamise ajalisest kestvusest ja saadud tasust sõltuvate toetuste, hüvitiste, pensionite määramisel, hüvitiste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise õigsuse järelkontrolli teostamisel ning ravikindlustuskaitse perioodi arvestamisel, maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel.

Töötukassa hakkab töötamise registri andmeid kasutama töötuskindlustuse seaduse alusel makstavate hüvitiste ja töötutoetuse määramisel.

Alates 1. juulist muutuvad töötuskindlustusstaaþi arvestuse põhimõtted. Seni on toimunud töötuskindlustusstaaþi arvestus kassapõhiselt ehk üks kuu töötuskindlustusstaaþi tekib inimesel iga kalendrikuu eest, mil talle on makstud tasu ja millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötamise registri rakendumine annab võimaluse minna üle töötamise perioodide põhisele kindlustusstaaþi arvestusele ja sellega kaotatakse olukord, kus sama pikkade töötamise perioodide alusel tekiks erineva pikkusega kindlustusstaaþ. Senine kindlustusstaaþi arvestus säilitatakse töö tegemise korral võlaõigusliku lepingu alusel.

Kuigi tööandjal on aega töötamise registris lõpetamise kanne töötamise kohta teha kümne päeva jooksul lõpetamise päevast arvates, soovitame seda teha siiski esimesel võimalusel, kuna inimene võib juba töötamise lõppemisele järgneval päeval esitada avalduse nii töötuna arvelevõtmiseks ja töötushüvitiste taotlemiseks.

Hüvitis koondamise korral taotlemise kord ei muutu ning ka peale 1. juulit 2014 tuleb tööandjal esitada töötukassale avaldus küll aga ei pea tööandja kandma enam avaldusele töö- või teenistussuhte alguse ja lõppemise kuupäevi ega lõppemise alust, kui nimetatud andmed on kantud töötamise registrisse. Ülejäänud andmed (isiku nimi, isikukood, ametniku teenistusstaaþi pikkus, pangakonto number, e-posti aadress) tuleb tööandjal avaldusele kanda samamoodi nagu praegu.

Töötamise register aitab vähendada tööandja halduskoormust suhtlemisel töötukassaga ja annab töötukassale võimaluse liikuda veelgi „paberivabama“ menetluse suunas. Omalt poolt tahaksime julgustada tööandjaid rohkem kasutama avalduste esitamiseks ka töötukassa iseteenindusportaali.

Lisaks eelkirjeldatud muudatustele aitab töötamise register välistada õigusliku aluseta hüvitiste maksmist juhtudel, kui inimene ei teavita töötukassat oma tööleasumisest. Täna kahjuks unustatakse mõnikord teatada oma tööle asumisest või tehakse seda hilinemisega. See on toonud kaasa vajaduse töötukassal täpsustada tööle asumisega seotud asjaolusid ka tööandjaga. Töötamise registri rakendumisega on teave isiku töötamise kohta kättesaadav n.ö reaalajas ja aitab tulevikus välistada töötuna arveloleku ja töötamise kattumisi.

Alates homsest käivitub töötamise register, mis võimaldab koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute kohta.

Töötukassa hakkab töötamise registri andmeid kasutama töötuskindlustuse seaduse alusel makstavate hüvitiste ja töötutoetuse määramisel, aga ka inimese töötuna arvele võtmisel ja arveloleku lõpetamisel,teatas töötukassa.

Alates 1. juulist muutuvad töötuskindlustusstaaþi arvestuse põhimõtted. Seni on toimunud töötuskindlustusstaaþi arvestus kassapõhiselt ehk üks kuu töötuskindlustusstaaþi tekib inimesel iga kalendrikuu eest, mil talle on makstud tasu ja millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

Töötamise registri rakendumine annab võimaluse minna üle töötamise perioodide põhisele kindlustusstaaþi arvestusele ja sellega kaotatakse olukord, kus sama pikkade töötamise perioodide alusel tekiks erineva pikkusega kindlustusstaaþ.

Senine kindlustusstaaþi arvestus säilitatakse töö tegemise korral võlaõigusliku lepingu alusel

Kui seni vajas töötukassa inimese töötuskindlustushüvitise õiguse määramiseks tööandjalt tõendit andmetega kolmel viimasel töötamise kuul makstud tasude ja nendelt tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete, töösuhte lõpetamise aja ja aluse ning lapsehoolduspuhkuse kohta, siis seoses töötuskindlustusstaaþi arvestamise põhimõtete muutmise ja töötamise registri käivitumisega, neid andmeid eraldi töötukassale esitama ei pea, eeldusel, et need andmed on tööandja kandnud töötamise registrisse.

Kuigi tööandjal on aega töötamise registris töösuhte lõpetamise kanne teha kümne päeva jooksul, soovitab töötukassa seda teha siiski esimesel võimalusel, kuna inimene võib juba töötamise lõppemisele järgneval päeval esitada avalduse nii töötuna arvelevõtmiseks ja töötushüvitiste taotlemiseks.

Töötamise register aitab vähendada tööandja halduskoormust suhtlemisel töötukassaga ja annab töötukassale võimaluse liikuda veelgi „paberivabama“ menetluse suunas.

Töötukassa juhatuse liige Erik Aas soovib julgustada tööandjaid rohkem kasutama avalduste esitamiseks ka töötukassa iseteenindusportaali.

Advokaadibüroo Glimstedt vandeadvokaadi Triin Raudsepa sõnul võib 1. juulist 2014 rakenduv töötamise register aidata vähendada küll varimajandust ja hõlbustada riigiasutuste tööd, kuid suurendab tööandjate kulusid ja halduskoormust.

„Teisipäevast rakenduv register kohustab tööandjaid registreerima mistahes lepingu vormis töötamise oma ettevõttes. Tööandjad peaksid tähele panema, et registri täitmise tähtajad on lühikesed ja töötamist käsitletakse registri raames väga laialt, näiteks tuleb tavalise töölepingu ja avaliku teenistuse kõrval registreerida ka äriühingu ja FIE juures vabatahtlikuna töötamine ilma tasu saamata ning võlaõiguslikud teenuse osutamise lepingud,“ selgitas Raudsepp.

Raudsepp rõhutab, et ettevõtjatel on viimane aeg Eesti Haigekassasse esitatud andmed tänase päeva jooksul üle kontrollida ja puudulikud lisada, kuna kindlustusandmed viiakse juuli esimesel päeval üle registrisse ja kui ülekantud andmed ei vasta kõigile nõuetele, võib maksuhaldur rakendada tööandjale kuni 3200 euro suurust trahvi.

„Kuna registreerimise tähtajad on väga piiratud, siis tuleb uue töötaja registreerimine teostada hiljemalt isiku tööle asumise hetkeks. Töötamise peatumise ja lõpetamise registreerimiseks on tööandjal aega 10 kalendripäeva alates töötamise peatumise või lõpetamise päevast,“ lisas Raudsepp.

Raudsepa sõnul saab tööandja vigaseid andmeid registris elektrooniliselt ise parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise kuupäevast alates, peale seda parandab andmeid vaid maksu- ja tolliamet talle esitatud taotluse alusel.

Mida tuleks teha?

1.Tänase päeva jooksul üle kontrollida Eesti Haigekassasse esitatud töötamisega seotud andmed, sest 1. juuli 2014 seisuga viiakse ravikindlustuse andmekogust kehtivad töötamisega seotud kindlustusandmed automaatselt üle töötamise registrisse;

2. 1. juulil 2014 tuleks üle vaadata kõik andmed töötamise registris ja sisse kanda kõik võlaõiguslikud lepingud, mis on jõustunud enne 1. juulit 2014, juhtimis- ja kontrollorgani liikmed ning vabatahtlikuna töötamised.
Töötamise registrisse saab andmeid kanda e-maksuametis/e-tollis, üle infosüsteemide andmevahetuskihi masin-masin liidesega, või lihtsustatud korras saab esmase registreeringu teha ka telefoni või SMSi teel.

Alkoholijoobes tööl viibiv töötaja võib olla ohtlik endale kui ka kaastöötajatele, lisaks seab joobes töötaja ohtu tööandja maine ning võib põhjustada klientide ja partnerite usaldamatuse tööandja vastu.

Ohutuse tagamine töökeskkonnas on eelkõige tööandja kohustus, sest tema ülesanne on korraldada tööd nii, et igal töötajal oleks võimalik töötada ja tunda ennast töökeskkonnas ohutult. Töölepingu seadus sätestab, et tööandja on kohustatud tagama töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele vastavad töötingimused. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb tööandjale kohustuse jälgida tööohutuse olukorda ettevõttes.

Üheks ohuallikaks töökeskkonnas on alkoholijoobes töötaja. Töötaja juhendamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõuetes on asjakohane pöörata tähelepanu muude ohuallikate hulgas ka joobeseisundis tööl viibimisele. Samuti võib tööandja kehtestada näiteks töökorralduse reeglites, et hooletuks käitumiseks loetakse ka tööle ilmumist joobeseisundis. Kui töötaja viibib alkoholitunnustega tööl, on tööandjal õigus koostada talle hoiatus ja kõrvaldada töötaja töölt. Kui aga töötaja hoiatusest hoolimata viibib taas joobeseisundis tööl, on tööandjal õigus tööleping üles öelda töötajast tuleneval põhjusel.

Tööandjal on töötaja joobe tuvastamine keeruline, kuid mitte võimatu. Tööandja võib paluda töötajal puhuda alkomeetrisse, kuid töötaja keeldumisel ei saa tööandja teda selleks sundida. Samuti ei ole tööandjal õigus kohustada töötajat minema vereanalüüsi andma. Joobe tõendamiseks võib tööandja koostada vastavasisulise dokumendi (akti), milles kirjeldatakse joobes töötaja tööl viibimine ja talle tehtud ettepanekud puhuda alkomeetrisse või minna vereanalüüsi andma. Võimalus on ka kirjalikult dokumenteerida kaastöötajate tähelepanekud joobe tuvastamiseks: tasakaaluhäired, alkoholilõhn, ebaadekvaatne kõne jmt.