Artiklid

Katre Pilvinski

Väljaränne ja töötud survestasid mullust palgakasvu, prognoosid ei näita kasvu peatumist.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2013. aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7% ja brutotunnipalk 7,3%. Eesti konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul oli eelmise aasta palgakasv paratamatu ning peegeldab Eesti demograafilist olukorda. „Sellises demograafilises situatsioonis, kus suur osa meie tööjõust on mujal tööl, ja teiseks, kui tööturule lisanduvate inimeste arv langeb ja surve palgale tõuseb, siis on see 7% olnud ettevõtjate jaoks paratamatu käik,” kommenteeris Josing.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Esmaspäeval 23.juunil on võidupüha ja 24.juunil jaanipäev, kuna antud päevad on riigipühad, siis töötajatel on õigus vabale päevale. Kui aga töötaja tööaeg langeb riigipühale, on tööandjal kohustus töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu, tuletab meelde tööinspektsioon.

Kui töötaja peab tegema riigipühal ületunde, tuleb needki hüvitada, kas siis ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.

Inspektsioon märgib ka, et Võidupühale eelneval päeval tuleb tööpäeva lühendada kolme tunni võrra.

Sel aastal on 23. juuni esmaspäev, mis tähendab, et tööandja peab lühendama ainult nende töötajate tööpäeva, kes töötavad pühapäeval, aga mitte neil, kes lõpetavad töönädala reedel.

Kui tööandja otsustab siiski 20. juuni tööpäeva lühendada kui viimast tööpäeva enne riigipüha, siis on õigus lühendamisele kõikidel töötajatel, sõltumata sellest, mis tööd ta teeb ja kas on osa- või täiskohaga töötaja.

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot, teatab statistikaamet. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7 protsenti ja brutotunnipalk 7,3 protsenti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aastal 4,1 protsenti. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust, tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes kolmandat aastat järjest.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2012. aastaga võrreldes 9,2% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2012. aastaga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 11,0 protsenti ja tunnis 15,9 protsenti). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 1,9% ja tunnis 3,4%).

2013. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1284 eurot ja tunnis 8,56 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 6,7% ja tunnis 7,2% 2012. aastaga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 2013. aastal kõige enam mäetööstuses (10,6%) ja tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (15,5%). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusalal (kuus vastavalt 2,3% ja tunnis 2,6%).

2013. aastal tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kõigis maakondades ning ka kõikide omaniku liikide puhul. Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal avalikus sektoris 967 eurot ja erasektoris 942 eurot. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 7,9% ja erasektoris 6,7%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Andmekaitse Inspektsioonil valmis äsja juhis, mis annab soovitused nii tööandjale kui ka töötajale isikliku mobiilse seadme kasutamise korral töökeskkonnas.

Sellise juhise väljatöötamise tingis nutitelefonide ja tahvelarvutite populaarsuse kiire tõus, kus tööandjad puutuvad aina enam kokku töötajate sooviga kasutada isiklikus omanduses olevaid seadmeid töökeskkonnas igapäevatöö tegemiseks sh tööandja teabele juurdepääsuks, selle salvestamiseks kui ka töötlemiseks.

„Nutitelefonide ja tahvelarvutite tänane arvutusvõimsus võimaldab nendega täita samu tööülesandeid sarnaselt süle- ja lauaarvutitega. Töökohad ja tööprotsess on üha enam liikumas füüsilistest tööruumidest väljapoole; levinud on kodus töötamine. Näiteks asutuste, ettevõtete IT ja infoturbe eest vastutatavatele töötajatele on tööandjad loonud võimaluse ka isiklike seadmetega aegkriitilisi probleeme lahendada. Samuti näevad organisatsioonid isiklike seadmetega tööülesannete täitmise lubamises kulude kokkuhoidu. Eraseadmesse salvestunud tööandja informatsioon võib aga olla seotud näiteks ärisaladusega või organisatsiooni IT-taristuga. Levinud on käitumine, kus isiklikku seadet jagatakse pereliikmetega. Senine praktika on näidanud, et kasutajad ei rakenda oma isiklikule seadmele ja seal olevate era ja tööga seotud andmete sh isikuandmete kaitsmiseks piisavaid turvameetmeid erinevalt tööandjast,“ selgitas juhise vajalikkust Andmekaitse Inspektsiooni IT-nõunik Urmo Parm.

Vahendid, millele Inspektsioon soovitab tähelepanu pöörata ja mida on lihtne rakendada, on näiteks tugeva salasõna kasutamine seadme turvamiseks, seadmes hoitava tundliku info krüpteerimine, juurdepääsu lukustamine ning andmete automaatse kustutamise tagamine, kui salasõna sisestatakse mitmeid kordi valesti, seadme kaitsmine viirusetõrje tarkvaraga.

Lisaks tasub pöörata tähelepanu riskidele, mis kaasnevad, kui isikliku seadmega töödeldavaid isikuandmeid hoitakse avalikus pilves krüpteerimata kujul.

Kuna isiklikku nutiseadet kasutatakse suure tõenäosusega ka info vahendamiseks sotsiaalmeedias, siis soovitab inspektsioon organisatsioonidel muuhulgas analüüsida vajadust sotsiaalmeedia reeglistiku järele.

Soovituste kirjapanemisel oli abiks Riigi Infosüsteemi Amet, kelle tagasiside kinnitas taolise juhise olulisust.

Juhisega saab tutvuda siin https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isiklikud%20mobiilsed%20seadmed%20t%C3%B6%C3%B6keskkonnas.pdf.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse arvutuste kohaselt kaotavad lühiajalise haiguse tagajärjel oma sissetulekust suurima osa ehk ligi 18 protsenti Eesti elanikud, samas kui Leedus ja Lätis on sissetuleku langus kümne protsendi piires.

Teabekeskuse arvutuste kohaselt väheneb 800-eurose brutokuupalgaga Eesti elaniku sissetulek kahenädalase haiguse korral viiendiku ehk umbes 115 euro võrra, Leedus ja Lätis on sissetuleku langus vastavalt 11 ja 10 protsenti ehk umbes 68 ja 54 eurot kuu kohta.

“Tuleb arvesse võtta, et haigekassa maksab hüvitist eelneva aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulult, mistõttu on halvemas seisus äsja tööle asunud ning näiteks lapsehoolduspuhkuselt tööle naasnud inimesed, kes haigestumisele eelneval aastal ei töötanud,“ märkis teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.

Haige lapse eest hoolitsemise korral ulatub riigipoolne toetus 80 protsendini sissetulekust. Jäädes haige lapsega koju viieks tööpäevaks, kahaneb vanema sissetulek Eestis ja Lätis 8,7, Leedus vaid 1,5 protsendi võrra.

„Eesti ja Läti puhul arvestatakse haigushüvitist ka nädalavahetuse päevade eest, mistõttu võib nendes riikides olla sissetuleku langus väiksem juhul, kui vanem jääb lapsega koju pikemaks ajaks,“ tõi Maripuu esile. Kui peres on väikseid lapsi ja üks vanematest on eelmisel aastal saanud vanemahüvitist, tasub majanduslikus mõttes sageli lapsega hooldslehele jääda sellele vanemal, kes eelmisel aastal töötas. „Hoolduskoormuse jagamisel tasub olla paindlik ning isad võiksid julgemini haige lapsega koju jääda, see võib olla ka rahaliselt otstarbekam,“ tõdes Maripuu.

Teabekeskuse Balti-ülene analüüs näitas, et kui hooajalise haiguse korral on kolme riigi töötajate sissetulek suuremas osas sotsiaalkindlustuse kaudu tagatud, siis töökaotuse korral muutub pere-eelarve oluliselt pingelisemaks, vähenedes esimestel töökaotuse kuudel 30-40 protsenti, hiljem veelgi enam. Uue töö otsingud ei pruugi kohe edukalt lõppeda ja koondamise korral peab ära elama töötuskindlustushüvitisest, mis tagab esimesel sajal päeval 50 ja sealt edasi 40 protsenti endisest sissetulekust. Kui aga töösuhte lõpetab muu põhjus kui koondamine, tuleb töötuna arvele võttes hakkama saada 112-eurose töötutoetuse ja enda kogutud säästudega.

„Seetõttu on pika-ajalise haiguse, töövõime languse või töökaotuse korral senise elustandardi tagamiseks vaja lisaks isiklikku rahapuhvrit,“ võttis Maripuu kokku .

Aprillis valminud teabekeskuse uuringu kohaselt on viimase nelja aastaga oluliselt suurenenud nende perede osakaal, kes suudavad oma igakuisest sissetulekust säästa. Kui 2010. aastal suutis raha kõrvale panna 44 protsenti Eesti elanikest, siis tänavuse uuringu andmeil juba 51 protsenti peredest, keskmiselt jäi säästudeks 14 protsenti kuusissetulekust. Sissetuleku suurus mõjutab oluliselt inimeste valmisolekut säästmiseks. Kui väikseima, kuni 400-eurose kuusissetuelekuga elanikerühmast suurem osa (66%) kinnitab, et nad ei säästa, siis palgataseme tõustes paranevad oluliselt väljavaated raha kõrvalepanekuks. Leibkondadest, kelle pere kuu sissetulek on 700-1100 eurot, ütles 44 protsenti, et nad ei säästa ning ligi kolmandik sellest grupist säästab kuni 10 protsenti sissetulekust ja 14 protsendil jääb säästudeks 11-20 protsenti sissetulekust, selgus teabekeskuse uuringust.

„Kui 800-eurose kuusissetulekuga inimene säästab iga kuu kümnendiku oma palgast, kulub Balti riikides hinnanguliselt 1,5-2 aastat, et tagada näiteks koondamise korral senine elatustase umbes pooleks aastaks. Samuti tuleb võimalikule mustale stsenaariumile mõelda juba finantskohustuste võtmisel – kas ja kui kaua ollakse suutelised erinevaid kohustusi katma juhul, kui senine sissetulek peaks vähenema või ajutiselt hoopis kaduma,“ ütles Maripuu.

„Võimalusel peaksid inimesed tekitama endale püsiva harjumuse raha kõrvale panna, et ootamatuste korral tagada vajalik raha igakuiste sundkulutuste katmiseks. Selle jaoks on esimese asjana oluline alustada rahaasjade teadlikku planeerimist, et tekiks täpne ülevaade sellest, kui suured on sissetulekud ja väljaminekud, mille arvelt annaks kokku hoida ning kui palju on võimalik igakuiselt kõrvale panna,“ ütles Maripuu ja lisas, et vajaliku säästupuhvri tekitamine nõuab nii planeerimist kui ka järjepidevust.