Artiklid

Ametiühingute Keskliit tervitab Maksuameti käivitatud ümbrikupalga vastast sotsiaalkampaaniat, samuti töötajate registri loomist, mille eesmärk on ümbrikupalkade maksmise vähendamine. Ametiühingud leiavad, et ümbrikupalgal on laastav mõju eelkõige töövõtja, aga ka teiste ühiskonnaliikmete heaolule.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on ametiühingud juhatuse tasandil heaks kiitnud töötajate registri loomise, mis annab maksuhalduri kõrval kindluse- ja turvatunde eelkõige töötajaile.

„Kohustus kanda töötaja kohe esimesel tööpäeval töötajate registrisse on oluline samm töötaja kaitseks. Täna on inimesed mitmes sektoris üpris kaitsetud – olles sunnitud leppima illegaalse ümbrikpalgaga seavad nad löögi alla ka võimaluse saada osa ravi- ja pensionikindlustusest, töötuskindlustusest ja vanemahüvitistest. Lisaks on ümbrikupalga saajale keeruline anda õiguslikku abi töösuhetes, saada kätte kompensatsiooni tööõnnetuste eest, rääkimata, et neil inimestel on ka keeruline saada pangalaenu,“ ütles Peep Peterson.

„Vaatamata, et ausad tööandjad pingutavad oma töötajate palgatingimuste, samuti töökeskkonna loomise pärast, on ikka veel liiga palju lootusetuid olukordi, kus töötaja ei saa üksi räpase ärikultuuri vastu. Kuid paljud töötajad ei mõtlegi protesteerida, üldjuhul küll teadmatusest ja hirmust sissetulekuta jääda. Paraku esineb endiselt juhtumeid, kus tööandja ähvardab ja hirmutab, teisisõnu tegeleb töökiusamisega,“ lisas Peterson.

„Kutsume inimesi kontrollima, kas nende töötamine on registrisse kantud, seda saab teha maksuameti kodulehel www.emta.ee,“ ütles Peterson. Võimalusel tasub ka veenduda, et töötaja õige palk on Maksuametile teada. Kahtluse korral tuleb tööandjalt küsida, millise summa pealt ta tegelikult makse maksab. „Turvalisem võib olla ajada seda asja ametiühigu kaudu,“ ütles Peterson.

Petersoni hinnangul ei tekita töötajate register ausale tööandjale olulist lisakoormust, sest Haigekassasse enam andmeid eraldi esitama ei pea. „Heale tööandjale on muudatused vastupidi kasulikud – kindlutustunne motiveerib inimesi paremini töötama ning tõuseb ettevõtete ja tööandjate üldine maine. Lisaks aitab see püsida konkurentsis, sest kontrollimatuid sigatsejaid jääb turul järjest vähemaks,“ selgitas Peterson.

„Mida legaalsem on töötajate enda käitumine, seda rohkem saavad ka ametiühingud aidata. Kui inimesed püsivad pikka aega ümbrikupalgal, siis ei ole isegi ametiühingu parimal juristil midagi tema õiguste kaitseks ette võtta,“ hoiatas Peterson.

Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud küsitluse andmetel sai 2013. aastal kas täielikult või osaliselt ümbrikupalka 11 protsenti palgatöötajatest ehk hinnanguliselt 62 000 inimest, tööjõumaksud jäeti täies mahus tasumata 11 protsendil ümbrikupalga saajatest ehk hinnanguliselt 6800 inimesel.

Suurim ümbrikupalga probleem on EKI uuringu andmetel ehitusvaldkonnas: kõikidest ümbrikupalgasaajatest 43 protsenti töötavad ehituses. 14 protsenti kõikidest ümbrikupalgasaajatest töötavad toitlustuses, 8 protsenti tööstuses, 8 protsenti transpordis, 8 protsenti põllumajanduses.

Maksu- ja tolliameti poolt läbiviidud vaatluste käigus ehituse, toitlustuse ja majutuse sektoris on tuvastatud, et ca 25% seal töötavatest isikutest saavad ümbrikupalka.

Ann-Marii Nergi
Riin Aljas

Alguses on kontrollide eesmärk ettevõtjaid nõustada, aga kuu teises pooles võivad maksuhaldurid juba ka firmade kohta väärteo­menetlusi alustada.

Eile kehtima hakanud korra järgi peab nüüdsest registreerima pea iga töösuhte. Kirje uue töötaja kohta peab registris olema juba enne seda, kui ta uuel ametipostil esimesed liigutused teeb. Näib, et vähemalt alguses on ettevõtjad maksu- ja tolliameti (MTA) ümbrikupalga võitlusega – kes vabatahtlikult, kes seaduse sunnil – kaasa läinud, sest töötajate registri käivitumise päeval ehk 1. juulil tuli juurde 18 729 uut töösuhet.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Maksu- ja tolliamet (MTA) alustas kampaaniaga «Ümbrikupalk hammustab Sinu tulevikku», mis tuletab meelde, et ümbrikupalga vastuvõtmine tähendab igale inimesele otsest rahalist ja turvatunde kaotust.

Kampaania on osa maksu- ja tolliameti tegevusest ümbrikupalga vähendamisel, millele aitab kaasa täna rakendunud töötamise register ning alates juuli teisest poolest algavad kontrollid.

Sotsiaalkampaania keskne osa on kaotuse kalkulaator, mille abil saab iga ümbrikupalga saaja välja arvutada, millised sotsiaalsed garantiid ja võimalused laseb ta ümbrikupalgal oma tulevikust ära hammustada. Tööandja poolt deklareerimata palgalt ei saa töötaja näiteks haigus- ja koondamisraha, hüvitist töötukassast ning väheneb tulevikus saadav pension.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul on ümbrikupalgal laastav mõju eelkõige töövõtja, aga ka teiste heaolule. «Ümbrikupalka maksev ettevõtja loob oma sektoris ja tegevuspiirkonnas ebaterve konkurentsi, mis kahjustab korrektselt käituvate ettevõtjate olukorda,» rääkis Veermäe.

«Seetõttu on vaja kõikide elanike koostööd, et juhtida tähelepanu ümbrikupalga maksmisel tekkivatele probleemidele ning muuta suhtumist selle maksmisel,» ütles Veermäe.

Ümbrikupalgale suunatud kampaania aluseks on iga-aastased konjunktuuriinstituudi uuringud ning maksu- ja tolliameti kontrollitegevuse käigus kogutud andmed varimajanduse kohta. MTA teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul on ümbrikupalga saajate osakaal küll kahanev, kuid siiani hirmuäratavaks peab ta inimeste suhtumist ümbrikupalga saamisse.

«Eesti Konjunktuuriinstituudi varimajanduse uuring 2013. aasta kohta näitas, et ümbrikupalka sai osana palgast või täielikult pea 62 000 inimest, kellest pooled on sellega ise rahul. Teadmine selle kohta, et ümbrikupalga vastuvõtmisel muutub nende jaoks tasuliseks elementaarne perearsti teenus või et töötuks jäämise korral ei saa nad arvestada riiklike toetustega, neil puudub,» selgitas Kuuse, miks peab MTA ümbrikupalga suunalist teavituskampaaniat oluliseks.

Kaotuse kalkulaator asub MTA kodulehel.

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Liis Velsker

CV Keskusest selgus ümbrikupalga saajate osakaal on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ligi viiendiku võrra (18 protsenti).

Küsitluses osales tänavu 1042 vastajat.

Ümbrikupalga (sh osalise ümbrikupalga) saajate osakaal palgasaajate seas oli tänavu veidi üle viiendiku küsitletutest. Eelmisel aastal oli ümbrikupalga saajate osakaal koguni pea veerand ning 2010. aastal ligi kolmandik. Seega on tänavu ümbrikupalga osakaal langenud viimase viie aasta madalaimale tasemele. Eelkõige on vähenenud osalise ümbrikupalga osakaal, mis eelmisel aastal tõusis 11 protsendini, kuid langes tänavu 7,3 protsendile.

«Näib, et töövõtjad muutuvad aasta-aastalt teadlikumaks ümbrikupalga negatiivsetest mõjudest. Töövõtja jääb mitteametliku töötasu vastuvõtmisega ilma ikkagi mitmetest hüvitistest nagu ajutine töövõimetushüvitis, puhkusetasud, töökoha kaotamisega seotud hüvitised, vanemahüvitis jpt,» kommenteeris küsitluse tulemusi CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt. «Kindlasti avaldab ümbrikupalga osakaalule edaspidi mõju ka 1. juulist kehtima hakanud töötamise register, kuid hea on tõdeda, et ka ilma riigipoolse sekkumiseta näitab tööturg paranemismärke.»

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Liis Velsker

Täna alustas tööd Maksu- ja Tolliameti töötamise register, mis tähendab, et töötajad tuleb registreerida e-maksuametis.

Maksu- ja tolliamet kandis 30. juuni seisuga haigekassast üle 609 439 töötamise andmed, täiendavalt tuleb tööandjatel registreerida alates tänasest lisanduvad töötajad ning erinevad võlaõiguslikud lepingud, mida haigekassas seni registreerima ei pidanud.

Täna kella 11.00 seisuga oli lisaks haigekassast ülekantud 609 439 töötamisele lisandunud registrisse juba tervelt 6538 töötaja 6815 uut töötamise kirjet.

Rahandusminister Jürgen Ligi hõiskas hommikul Facebookis: «Hommikul algas töötajate invasioon Eestisse kiirusega üle 1000 in tunnis. Piiril suurt liikumist pole täheldatud, järelikult on tegemist seni registreerimita tööjõu legaliseerimisega käivitunud töötamise registris.»

Majandus24»Majanduspoliitika
Toimetaja:
Kadri Inselberg