Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Signe Kalberg,
Eesti Päevaleht

Põhipuhkust tuleb anda ja võtta kalendriaasta jooksul soovitatavalt 28 päeva järjest.

Ehkki iga-aastast põhipuhkust tohib seaduse järgi osadeks jagada üksnes poolte kokkuleppel ning tavapärane peaks olema 28-päevane puhkus, on praktika sootuks teine. Tööandja pakub ainsa võimalusena puhkust pigem osade kaupa.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu tunnistab, et kaebusi, milles kurdetakse tööandja surve üle puhkuse andmisel, on jätkuvalt. Probleemid algavad juba puhkusekava koostamisel, kui osapooled ei jõua mõlemaid rahuldava kokkuleppeni. Töötaja hakkab nõudma talle seadusega ettenähtud eelisõigusi ja kui seda teeb mitu töötajat korraga, on tööandja keerulises olukorras. Sageli ei tule nad sellest muud moodi välja kui puhkust jupitades.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Juhtimine.ee

Värbamisprotsessis on tööandja jaoks CV ja kaaskirja kõrval muutumas üha olulisemaks kandideerijatele veebis taustauuringute tegemine, kusjuures kandidaate ennast sellest enamasti ei teavitata.

artikkel jätkub

edasi loe originaalist http://majandus24.postimees.ee/3258283/sotsiaalmeedia-profiil-voib-tookohast-ilma-jatta

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Töötan töölepingu alusel täistööajaga ja soovin tööle asuda ka teise tööandja juures. Kas tohin seda teha, millistel tingimustel ning millise lepinguga?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:

Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt otsustavad lepingu pooled, millise lepingu nad sõlmivad.

Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid töö tegemise võib kokku leppida ka käsunduslepingu, töövõtulepingu või muu sarnase lepinguga.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei keela töötajal samal ajal mitme tööandja juures töötamist (v.a kui vastavasisuline piirang ei tulene töölepingust). Tööandja võib näiteks sõlmida TLS §-s 23 sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppe, mis keelab tööandja konkurendi juures töötamise.

Kuigi TLS ei keela mitme tööandja juures töötamist, tuleb kinni pidada TLS 3. peatüki 3. jaos kehtestatud tööaja piirangutest – seadus eeldab, et töötaja töötab 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lõiked 1 ja 2).

Järgida tuleb ka töö tegemise aja üldist piirangut, mis on koos ületunnitööga keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul (TLS § 46), ning tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51) ja iganädalane puhkeaeg (TLS § 52).

Ehk sellest tulenevalt täistööajaga mitme tööandja juures töötamine lubatud ei ole, kuivõrd siis ei oleks tagatud töötajale ei iganädalane ega tõenäoliselt ka igapäevane puhkeaeg. Seega on lubatud küll mitme tööandja juures töötamine, ent osalise koormusega, vältimaks töötaja tervise kahjustumist.

Nimetatud piirangud on kehtestatud töötaja tervise kaitsmise eesmärgil, et vältida ületöötamist, kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi ning vähendamaks nende esinemise riski.

Juhul, kui töötaja siiski töötab mitme tööandja juures täistööajaga (40 tundi nädalas), peaks töötaja ise jälgima, et talle jääks piisavalt aega puhkamiseks ja töövõime taastamiseks. Tööandja otsustada on, kui mõistlik on võtta tööle inimene, kes töötab juba täistööajaga ning võib olla üleväsinud ning kellel võib selle tagajärjel tekkida erinevaid haigusi (traumasid).

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuli 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on viimase viie aasta kokkuvõttes Eesti tööturg võrreldes teiste riikidega taastunud väga kiiresti globaalse finantskriisi mõjul ülikõrgeks paisunud tööpuudusest.

Käesoleva aasta esimese kvartali 6,6% suurune töötuse määr on lähedal kriisieelse näitajale ning tööturul osaleb nüüd suurem osa tööealistest kui toona.

Statistikaameti tehatava tööjõu-uuringu andmetel polnud aasta alguskuudel veel majanduskeskkonna ebakindlus tööturule kandunud. Töötuse määra väike tõus – esimeses kvartalis 6,6 protsendini võrreldes eelneva kvartali 6,3 protsendiga – oli Soosaare hinnangul tingitud hooajalistest teguritest.

Arvestades tööealise elanikkonna kahanemist ja nõrka majanduskasvu oli hõive kasv tugev, ulatuses aastavõrdluses 2,9%ni. Osaliselt suurendas aga hõive kasvumäära töötajate registreerimise kohustus.

Teise kvartalis püsis töötukassa andmete kohaselt registreeritud töötute arv ligikaudu eelmise kvartali tasemel ning maksuameti andmetel kasvas deklareeritud palgatulu saajate arv veidi alla 2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Seega oli ka teises kvartalis olukord tööturul stabiilne. Negatiivse poole pealt on aga konjuktuurinstitutuudi baromeeteruuringu kohaselt ettevõtete hõive ootused kahanenud ning majapidamised on muutunud töötuse arengute osas tulevikus pessimistlikumaks.

"Peamiseks riskiallikaks on aga jätkuvalt tootmise kallinemine tööjõukulude kiire kasvu tõttu. Kiire palgakasv mõjutab kõige tugevamini eksportööre, kes ei saa väliskonkurentsi tõttu kõrgemaid palgakulusid oma toodangu hindadesse edasi kanda," leiab Soosaar.

See võib tema hinnangul sundida ettevõtjaid tööjõukulude kokkutõmbamise ja tootmise tõhustamise nimel töötajate arvu vähendama, halvemal juhul viima tootmise üle piirkonda, kus palgatase on madalam.

Regioonide lõikes on töötuse määr Eestis kõrgem Ida-Virumaal, registreeritud töötus on kõrge ka Valgamaal. Ida-Virumaal on võrreldes ülejäänud maakondadega suurem osa töökohti töötlevas tööstuses, mis muudab sealse tööpuuduse majandusolukorra suhtes tundlikuks.

"Tööstuses on keskmisest enam suure töötajate arvuga ettevõtteid, seega on ettevõtete raskustesse sattumisel mõju laiem," selgitab Soosaar.

Mai lõpu seisuga oli Ida-Virumaal registreeritud veidi üle 5700 töötu. "Seega üle Eesti Energias ning Nitroferti koondamisel on märkimisväärne mõju regiooni tööturule," lisab ta.