Artiklid

Autor: Meeli Miidla-Vanatalu

Veidi üle aasta tagasi hakkas kehtima uus kord, mis näeb ette töötamise registreerimise registris ja kohustab tööandjat registreerima töötaja tööle asumise aja, aga ka töösuhte peatumise ja lepingu lõppemise aja, paraku ei tehta seda alati korrektselt.

Maksukorralduse seaduse kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud registreerima töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkel.

Töötamise peatumine ja lõpetamine registreeritakse kümne päeva jooksul töötamise peatumise või lõpetamise päevast arvates. Just viimati nimetatud toiminguga on viimasel ajal palju pahandust olnud.

Selle loo edasi lugemiseks pead olema Postimees Plussi tellija.

Kiiremat ja suuremat palgakasvu võib prognoosida tippspetsialistide osas, kellest on paljudes valdkondades puudus. Madalapalgaliste töötajate kiiremat palgakasvu tööjõudefitsiit kaasa tuua ei pruugi, selgub täna avaldatud Palgainfo Agentuuri ja partnerite tööturu- ja palgauuringu tulemuste raportist.

Tööandjad otsivad tööjõukulude kasvule alternatiivseid võimalusi, näiteks lihtsamate tööde asendamine tehnoloogiaga, töö ümberkorraldamine.
Konkurentsis tippspetsialistide pärast saavad järjest olulisemaks tööandja hea maine, tööalane väljakutse ning värbamisoskused. Müügi- ja teenindustöötajate ning lihttööliste värbamisel on töötasu kõrval olulised konkurentsieelised töö asukoht, tööajakorraldus, sh paindlikud graafikud ning võimekus kaasata üliõpilasi, pensionäre, väikelaste vanemaid ja teisi gruppe.

Pikemas perspektiivis on suurim väljakutse tööturul, kuidas lähendada tööandjate ootusi ning töötajate poolt pakutavaid teadmisi- ja oskusi. 2/3 tööandjatest tunnetab tööjõupuudust ja leiab, et vajalikke töötajaid on järjest keerulisem leida. Samas kurdab 68% töötajatest, et sobivaid tööpakkumisi on vähe.

„Tööturu vajadused muutuvad kiiresti. Seepärast on oluline küsimus, kuidas motiveerida tööl käivat inimest oma oskusi ja teadmisi arendama selliselt, et oleks võimalik kandideerida parematele tööpakkumistele,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ja töötajaid kaks korda aastas – aprillis ja oktoobris. Tänavu mais korraldatud uuringus osales 320 tööandjat ja 13 396 töötajat.

Uuringu partnerid olid Eesti suurim tööportaal CV Keskus, tööandja turunduse agentuur Brandem, töötajate sisemise motivatsiooni arendamisega tegelev Flowtime, lühiajalist töötamist toetav tööportaal GoWorkaBit, personalitöö teenuseid tipptasemel pakkuv HR factory, Tartu Ülikooli majandusteaduskond ja Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Lugeja küsib:
Minuga on sõlmitud tähtajaline tööleping lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamiseks. Tuli välja, et asendatav katkestab novembris lapsehoolduspuhkuse, aga jään ise enne seda septembris rasedus- ja sünnituspuhkusele. Mis saab minu töölepingust?

Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisega (töölepingu seadus § 80 lg 1) vaatamata sellele, et töötaja on rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel. Tähtajalise töölepingu sõlmimisel on osapooled teadlikud suhte ajutisusest ning selle lõppemisest kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel.

Võrdõigusvoliniku sõnul on töötajal õigus olla vaba seksuaalsest ahistamisest ka siis, kui tal on olnud ahistava tööandja või ülemusega varasemalt eraeluline lähisuhe.

Olukord, kus inimene kasutab ära alluvus- või sõltuvussuhet tööl, et sundida oma endist suhtepartnerit endaga suhtlema tööga mitte seotud küsimustes, näiteks eesmärgiga talle füüsiliselt läheneda, on seksuaalne ahistamine ja keelatud, teatas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

«Ahistamisse, eriti töökeskkonnas toimuvasse ahistamisse tuleb suhtuda äärmiselt tõsisest, sest see mõjutab ahistatud inimese tervist, heaolu ja turvatunnet, samuti võib see seada ohtu võimaluse oma tööd jätkata,» ütles võrdõigusvolinik. Ta lisas, et eriti just alluvus- või sõltuvussuhte puhul võib ahistatu tunda, et ta peab vastama tööandja soovidele, sest vastupidisel juhul satub tema töö või hea maine ohtu.

Seepärast ongi soolise võrdõiguslikkuse seaduses peetud vajalikuks eraldiseisvalt rõhutada tööandjate kohustust hoiduda ahistavast käitumisest ja kaitsta oma töötajaid ahistamise eest.

«Tööandja peab viivitamatult reageerima ning tegema kõik selleks, et kaitsta oma töötajaid ahistamise eest, kui üks töötajatest annab talle teada, et tema otsene ülemus käitub temaga ebaväärikalt, pöörab talle soovimatut seksuaalset tähelepanu, ähvardab teda tappa või hävitada tema head nime või tööalast või akadeemilist karjääri,» rõhutas Sepper.

Asutustes peab selliste juhtumite lahendamiseks olema töökorralduse reeglistik, milles seisab, kuidas tööandja ahistamiskaebustega tegeleb, kelle poole pöörduda ja kuidas tagatakse töötajatele inimväärikust austav töökeskkond.

Igal töötajal on õigus pöörduda otsese juhi, personalijuhi, tegevjuhi või juhatuse liikme poole, kui teda on ahistatud. Seejuures on töötajal õigus eeldada, et probleem lahendatakse delikaatselt ja erapooletult.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Triin Ärm
reporter

Kaire Saarep
Noorte hääl

Kas töötad või lähed tööle? Noorte Hääl toob sinuni erinevaid situatsioone töömaailmast. Tea oma õiguseid ning oska nende eest seista!

"Töölepingus on palgamaksmise kuupäevana kirjas 7. kuupäev. Augustikuus langes see kuupäev reedesele päevale. Tööandja kandis palga väidetavalt üle reede hilisõhtul ja palk jõudis minu kontole esmaspäeva hommikul. Pankade vahelised ülekanded nädalavahetusel ei liigu ning ülemuse arvates on tema igati seadusekuulekalt käitunud. Samas on palga hilinemist varemgi juhtunud. Kas taolises olukorras võib lepingu üles öelda ja viiviseid nõuda?"

Nii tööandja kui töötaja peavad töölepingu täitmisel käituma heauskselt. Töötajal tekib lepingus kirjas oleval palgapäeval õigustatud ootus (k.a reedel). Tööandja peab omalt poolt tegema kõik endast oleneva, et töötasu õigeks tähtpäevaks töötaja pangakontole jõuaks.

Töötaja võib lepingu erakorraliselt üles öelda juhul kui tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud (TLS §91). Oluliseks rikkumiseks ei saa lugeda ühekordset hilinemist töötasuga. Oluliseks rikkumiseks saab lugeda järjepidevat töötasu hilinemist, jättes tähelepanuta mitmekordsed töötaja poolsed pretensioonid. Töötaja peab ülesütlemist põhjendama ning avaldus tuleb esitada kirjalikult. Töötaja poolse erakorralise ülesütlemise puhul on hüvitisena ettenähtud töötaja kolme kuu keskmine töötasu (TLS §100 lõige 4)

LOE VEEL:
Noore töötaja abimees: Kas pean varastatud tooted oma palgast kinni maksma? (9) 07. august 2015
http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/noore-tootaja-abimees-kas-pean-varastatud-tooted-oma-palgast-kinni-maksma?id=72159909
Noore töötaja abimees: Kas ülemus võib töötajaid läbi kaamerate jälgida? (3) 22. juuli 2015
http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/noore-tootaja-abimees-kas-ulemus-voib-tootajaid-labi-kaamerate-jalgida?id=71967177

Viivist on õigus nõuda alates palgapäevale järgnevast päevast kuni päevani, mis tööandja viivitatud summa välja maksab.

Loe rohkem SIIT!
http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/2014/10/millal-voib-tootaja-toolepingu-ules.html