Artiklid

Rivo Veski

Statoil korraldas oma töötajatele kampaania, mille raames on klienditeenindajatel kohustus pakkuda juulikuu jooksul kõikidele klientidele juua ning kui teenindaja seda ei tee, on kliendil õigus küsida tasuta Coca-Cola, mille eest läheb iga kord 10 senti töötaja preemiast maha.

Statoil Fuel & Retail Eesti AS turundusdirektor Diana Veigeli sõnul on kampaaniaga "Juulis janusse ei jää" antud kliendile lubadus, et Statoilis pakutakse alati jooki.

"Juhul, kui teenindaja unustab kliendile jooki pakkuda, on tõesti kehtestatud kord, kus iga tasuta antud joogi eest vähendatakse teenindajale sel kalendrikuul väljamakstavat boonust 10 sendi võrra," kinnitab Veigel.

Esimese kuue päevaga on Statoili ligi 500 töötaja poolt välja antud 126 tasuta jooki, mis tähendab, et keskmiselt iga neljas teenindaja on kuue päeva jooksul pidanud välja andma ühe tasuta joogi ja seega kaotanud oma juulikuu boonusest 10 senti.

"Nimetatud 10-sendine boonuse vähendamine iga väljaantud tasuta joogi puhul on kindlustuseks, et jooke ei jagata niisama tasuta ning teenindajal oleks kampaaniareeglite täitmiseks omapoolne vastutus. Ülejäänud kulu on ettevõtte kanda," selgitas Veigel.

Statoili teenindajate tasusüsteem koosneb põhipalgast, öötöö lisatasust ja individuaalsest müügiboonusest. "Rääkides konkreetsetest numbritest, siis alates maist 2015 on Statoilis karjääri alustava teenindaja põhipalk sõltuvalt piirkonnast 600-650 eurot, öötöö tasu 20% palgast ja sellele lisandub isiklik müügiboonus. Senised tulemused näitavad, et mida kogenum ja kompetentsem on klienditeenindaja, seda kõrgemat müügiboonust ta teenib. Kui alles alustav teenindaja teenib umbes 20-40 eurot boonust kuus, siis tippmüüjad teenivad pea 280 eurot kuus ehk siis parematel teenindajatel kuni ligi 40 % nende põhipalgast," lisas Veigel.

Tööinspektsioon viis esimesel poolaastal läbi kontrolli, et ennetada ja vähendada töövahenditega seotud tööõnnetusi puidu töötlemisega tegelevates ettevõtetes.

Kontrolli käigus tuvastati Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa puidu töötlemisega tegelevates ettevõtetes puudusi kolmeteistkümnel töövahendil. Eelkõige kontrolliti neid ettevõtteid, kus alates 2013. aastast juhtunud tööõnnetusi.

Tööõnnetuste analüüs näitas, et vanematel tööpinkidel töötavate töötajatega juhtub enam õnnetusi, kui nende kolleegidega, kellel on kasutada kaasaegsemad tööpingid ja töötingimused.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja märkis, et kolmandik rikkumistest oli seotud vajakajäämistega ohutust tagavate seadistega. «Peamiselt seisnesid puudused selles, et kaitseseadet pole võimalik reguleerida vastavalt töödeldava materjali mõõtmetele või kaitseseadet on lihtsalt eemaldatav,» selgitas Oja.

Ta lisas, et mõnel juhul puudusid töövahendil töötaja ohutust tagavad kaitseseadised aga sootuks. «Kaitseseade ei tohi tekitada töövahendi kasutajale lisaohtu ega olla kergesti eemaldatav. Kaitseseadme esmane ja peamine ülesanne on kaitsta töövahendi kasutajat, sest oluline on töötajate elu ja tervis,» rõhutas Oja.

Töövahendi juhtpult peab olema hästi nähtav, asjakohaselt märgistatud ning funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Paraku põhjustavad taolised lihtsad puudused igal aastal mitmeid tööõnnetusi.

Tööinspektsioon paneb tööstusettevõtetele südamele, et kõikide kasutusel olevate töövahendite kohta oleksid koostatud ohutusjuhendid ja töötajad oleksid nendega tutvunud ning kasutaksid nõuetekohaseid ja ohutuid töövõtteid.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Kerli Kivistu

Riin Aljas ,

Eesti Päevaleht

21-aastane Veiko oli veel mõnda aega tagasi üpris lootusetus olukorras. Tartust Valka kolides leidis ta eest väikelinna, kust tööd leida oli keeruline. Seda enam et noormehe CV-s laiutas tühjus – puudu oli erialane haridus ning varasem töökogemus piirdus lühiajaliste töödega. Ehkki Veiko otsis päevast päeva tööd, oli ta töötu olnud juba üle poole aasta.

See ei ole ühe õnnetu noormehe probleem, sest Veiko profiiliga – erialase hariduseta ja vähese või olematu töökogemusega noori – on tegelikult rohkem, kui võime esialgu arvata. Ehkki Euroopa mõistes paistab Eesti silma keskmisest paremate näitajatega, on siinne noorte töötusemäär ligi kaks korda suurem kui ülejäänud elanikkonnas – 2014. aastal oli see keskmiselt 7,4%, ent noorte puhul 15%.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

«Minu 15-aastane tütar tahab suvisel koolivaheajal iseseisvalt tööle minna, et omale taskuraha teenida. Kas tütrel on selleks vaja minu nõusolekut ning mida ma lapsevanemana peaksin veel teadma või millele tähelepanu pöörama?» uurib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski.

Alaealisel töötajal on töölepingu sõlmimiseks vaja peale tema enda soovi ja tahte tööd teha, tema seadusliku esindaja, üldjuhul siis lapsevanema nõusolekut.

Töölepingu seadus sätestab järgmist: töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab.

Seadus ei reguleeri, mis vormis vanema antud nõusolek peab olema. Vanem võib oma nõusoleku anda seega suuliselt - näiteks kohtumisel tööandjaga - või kirjalikult. Tööandja jaoks on loomulikult kindlam ja vajalikum lapsevanema kirjalik nõusolek. Nõusolekuga on võrdsustatud ka tehingu - antud juhul töölepingu sõlmimise - hilisem heakskiitmine.

Taoline põhimõte tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Lapsevanem võib oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks alaealisega anda seega erandjuhtudel ka tagantjärele, ehk pärast noore tööle asumist.

Tööleping, mis on sõlmitud alaealisega ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta, on tühine. Kui aga tööandja siiski sõlmib alaealisega töölepingu ilma alaealise seadusliku esindaja nõusolekuta, on tööandja üle töösuhete järelevalvet teostaval tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutuse tegemisele alustada tööandja suhtes väärteomenetlust ning rikkumise tuvastamisel kohaldada rahatrahvi.

Kindlustamaks koolikohustuslikule alaealisele võimalust õppetööks välja puhata, piirab seadus alaealise töötamise aega. Nii ei tohi koolikohustuslik alaealine töötada rohkem, kui pool oma koolivaheaja kestusest. Laps on koolikohustuslik põhikooli lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Lapsevanem, kui alaealise seaduslik esindaja, ei tohi seega anda nõusolekut töötamiseks rohkem kui pooleks õpilase suvise koolivaheaja kestusest.

Lapsevanemana oleks teil ka hea teada, et lapse tulevane tööandja on tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest kohustatud teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat (lapsevanemat) alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest.

Ja muidugi peaksite lapsevanemana ennast kurssi viima tööseadusandlusega kehtestatud kõikvõimalike piirangutega alaealiste tööle (lubatud tööd, keelatud tööd), aga samuti alaealiste töö- ja puhkeaja osas sätestatud piirangutega.

Täiendavat teavet selles osas leiate tööinspektsiooni veebilehelt ning tööelu portaalist.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

REIN RAUDVERE
Maaleht

Ajal mil pensioniiga aastatega vaid tõuseb, võiks raske lüpsjatöö tegijad siiski varem pensionile saada,
leiab ühes Põlvamaa talulaudas lüpsjana leiba teeniv Rita Mandel.

“60 aastat võiks lüpsjal ülemine piir olla pensionile saamiseks, ega ma vist kauem jõuagi,” arutleb aastaid lüpsjana leiba teeninud Rita Mandel.

Habras, kuid sitke naine on praegu 58aastane. Iga aastaga tiksub pensionile jõudmise rajajoon edasi ning ta peaks veel mitugi aastat üle 60 vastu pidama. Aga kas suudab ja kas tervis vastu peab, kahtleb Mandel.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.