Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Keskmine brutopalk oli teises kvartalis 1082 eurot ehk eelmise aastaga võrreldes 5,8 protsenti kõrgem. Tänavuse aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,1 protsenti.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 5,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 2,9% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti, teatas statistikaamet.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk (5,9%). Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kuueteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk tõusis tänavu II kvartalis pea kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses 11,2% ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses (langus 0,5%).

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot.

Keskmine netokuupalk oli tänavu II kvartalis 871 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk (netokuupalga kasv oli 7,3%). Netokuupalga kiirem kasv oli tingitud tulumaksumäära alanemisest 21%-st 20%-ni, töötuskindlustusmakse määra alanemisest 1%-st 0,8%-ni ning samuti miinimumpalga tõusust 355 eurost 390 euroni alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

Keskmine brutotunnipalk oli II kvartalis 6,61 eurot ja see tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (10,7%) ning vähenes kahel tegevusalal – muudes teenindavates tegevustes (0,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (0,1%).

Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta II kvartalis töötajate arv 1,3% väiksem kui 2014. aasta II kvartalis. Palgatöötajate arv suurenes kuuel tegevusalal: 1) finants- ja kindlustustegevus; 2) info ja side; 3) kunst, meelelahutus ja vaba aeg; 4) töötlev tööstus; 5) tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; 6) majutus ja toitlustus.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu II kvartalis 1459 eurot ja tunnis 9,87 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tõusnud vastavalt 5,8% ja 6,2%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kuus kinnisvaraalases tegevuses ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (vastavalt 11,5% ja 11,1%).

Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2015

• Maksu- ja Tolliamet

2015. aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa üle 1,64 miljardi euro, mis maksti välja 559 528 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 794 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
2014. aasta II kvartalis tehti väljamakseid kokku 551 306 inimesele ja väljamaksete summa oli üle 1,54 miljardi euro. Võrreldes möödunud aasta II kvartaliga on väljamaksete saajaid tänavu 8222 võrra rohkem. Mediaanväljamakse oli 2014. aasta II kvartalis 753 eurot kuus.
MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01 kuni 2015 aastani ja alates 2015 aastast koodidega 10,12,13,15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Mailin Aasmäe
pressiesindaja
1. september 2015

Üksikasjad

Avaldatud: 01 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk,

Eesti Päevaleht

Enim näib nõutuks tegevat käsundusleping, varem tekitas segadust töövõtuleping.

„Olen 27. nädalat lapseootel ja tööl käsunduslepingu alusel. Millistele hüvedele on mul rasedana õigus tööl ja hiljem lapsega koju jäädes?” küsib Reili oma kirjas töö ja koolituse rubriigi juristile.

„Kas käsunduslepinguga töötades on õigus saada haigekassa kindlustus, muid hüvesid ei tundu eriti olevat?” tahab teada e-kirja saatnud tartlanna Esta.

„Töötan ametlikult, mul on käsundusleping. Palgapäeval tekkis küsimus, milliseid makse mu töötasust maha arvatakse,” tunneb huvi 19-aastane Mari.

Kui uurida lähemalt, millised on töölepinguga töötaja õigused ehk millest jääb ta ilma, kui selle asemel on sõlmitud mõni võlaõiguslik leping (nt töövõtuleping, käsundusleping, autorileping, agendileping, maaklerileping vm), on üsna selge, miks tööandjad eelistavad töölepingule teist varianti.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 31 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Tunnen juba tööpäeva keskel ülekoormusest väsimust. Kas ja kui palju peab tööandja võimaldama mulle töös puhkepause?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Mari-Liis Ivask:
Töölepingu seaduse § 47 lg 2 alusel on tööandjal kohustus korraldada tööd selliselt, et töötajale oleks tagatud iga 6 tunni töötamise kohta vähemalt 30-minutiline vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Antud vaheaeg on tööpäevasisene, kuid seda ei arvestata üldjuhul tööaja hulka. See tähendab, et näiteks kaheksa tundi päevas töötades peab olema töötajale võimaldatud vähemalt üks 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, mis teeb tööpäeva kestuseks kokku 8,5 tundi.

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 31 peab suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tööandja võimaldama ka tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheaegu. Kuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid vaheaegu loetakse tööaja hulka, siis sõltumata vaheaegade arvust ja kestusajast tööpäeva pikkus ei muutu. Nende vaheaegade eesmärk on anda töötajale võimalus tööst lühiajaliselt puhata ja taastuda. Oluline on vältida nii füüsilist kui vaimset ülekoormust, et säilitada töötaja töövõimet ning hoida ära tööga seotud haigestumisi.

Vaheaegade andmisel peab tööandja lähtuma töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, millest selgub, kas tööprotsessi käigus mõjutab töötaja tervist mõni eeltoodud ohutegur, mis tingib vajaduse tööaja hulka arvatavate vaheaegade võimaldamiseks. Vaheaegade hulk ja kestus on enamasti küll tööandja määrata, kuid see peab olema kooskõlas töötaja võimete ning töökeskkonna ohutegurite kokkupuute määraga. Erandina on õigusaktidega määratletud puhkepauside kestus kuvariga töötamisel – puhkepauside kestusaeg peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.

Eelpool kirjeldatud vaheaegu ei tohi teineteisega segamini ajada. Kui töötaja töötab näiteks 8-tunnises vahetuses, tehes püsti seistes füüsiliselt koormavat tööd, peab tööandja võimaldama nii töölepingu seadusest tuleneva vaheaja puhkamiseks ja einestamiseks kui ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad lisavaheajad lühiajaliseks puhkamiseks ja taastumiseks. Lisavaheaegu peab võimaldama ka näiteks sundasendi tõttu istuva töö puhul, suure vaimse koormuse – näiteks väga intensiivse töö või pideva suhtlemisega seotud töö puhul ja rutiini vältimiseks monotoonse töö puhul.

Kui leiate töötajana, et töö on teie jaoks koormavam kui tööandja on seda hinnanud ning vajate töös lisavaheaegu puhkamiseks ja taastumiseks, siis andke selle kohta tööandjale tagasisidet. Tööandjale on töötaja tagasiside oluliseks infoallikaks, et vaadata üle töökorraldus ja seda vajadusel muuta. Juhul kui tööandja poolt rakendatavad abinõud ei taga töötaja tervishoidu töökohal, on töötajal õigus pöörduda probleemiga ka Tööinspektsiooni poole, helistades numbril 6269400 või saates e-kirja aadressile .