Artiklid
- Üksikasjad
Ümbrikupalka peetakse Eesti varimajanduse suurimaks probleemiks ning CV Keskuse uuringust selgub, et õigustatud: töötajate arv, kes saavad osa oma palgast varjatult, on kasvanud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele.
„Möödunud aastal käivitatud töötamise register muutis küll tööturu mängureegleid, kuid värskest uuringust selgus, et töötajate arv, kes saavad osa oma teenitud töötasust mustalt, on enam kui kahekordistunud. Kuigi täies mahus ümbrikupalka saavate töötajate arv on vähenenud, ei korva see osalise ümbrikupalga kiiret kasvu ning sularahaga tegelevates valdkondades on musta töötasu maksmine endiselt murekoht, mis muutub aktiivsemaks just suveperioodidel,“ kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt ettevõtte uudiskirjas.
Möödunud aastal käivitatud töötamise registriga lisandus 20 000 maksumaksjat, kes varem said töötasu ümbrikupalgana. Ka uuring näitas, et nende vastajate arv, kes said töötasu täies mahus ümbrikupalgana on vähenenud 16,9% ning laskunud viimase kuue aasta madalaimale tasemele. Samas jääb lisandunud töötajate keskmine palk oluliselt alla kogu tegevusala keskmisele palgale, mis näitab, et osa palgast makstakse töötajatele varjatult.
„Musta palga saajat valitsevad mitmed ohud, kuna töötaja kaotab nii haigus- kui puhkusetasus (sh ka emapalgas). Lisaks kaob ümbrikupalgaga võimalus taotleda võimalikku koondamis- ning töötushüvitist, millega annab töövõtja kergekäeliselt skeemitavale tööandjale võimaluse endaga manipuleerida,“ lisab Auväärt.
Küsitluses osales tänavu 1570 vastajat, kellest 1179 olid palgasaajad. Kuue aasta statistika pärineb enam kui 10 126 vastaja andmetelt.
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on eelmise aasta juulis kasutusele võetud töötamise register suurendanud aastaga maksulaekumisi vähemalt 11,8 miljonit eurot. Eelmisel aastal said töötamise registreerimise kohustuse abil esmakordselt ametlikku sissetulekut 21 000 varem ümbrikupalka saanud inimest.
MTA peadirektori Marek Helmi sõnul näitavad nii konjunktuuriinstituudi kui ka eraisikute tuludeklareerimise andmed, et ümbrikupalga saajate arv vähenes eelmisel aastal märgatavalt. „Vaatlustel näeme, et ka teadlikkus ümbrikupalgast ja sellega seotud riskidest on paranenud. Näiteks on väliürituste korraldajad ise hakanud nõudma kauplejatelt oma töötajate registreerimist,“ rääkis Helm.
„Igati on ennast õigustanud töötamise registri lahendus, kus ühte süsteemi kasutab mitu ametit inimestele vajalike teenuste pakkumiseks. Ka töötajad ise tunnevad, et nad on siin osalised ja neil on huvi registreeringu olemasolu vastu. Ei ole harvad juhud, kus vaatlusi tegeva MTA ametniku poole pöörduvad töötajad ise ja uurivad kande olemasolu,“ lisas Helm.
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu peab kõige tähtsamaks, et töötamise register on andnud töötajale kindlustunde. „Register võimaldab töötegijal ise üle kontrollida, kas ta seaduslikult tööle võetud. Registreeritud töösuhe annab inimesele sotsiaalsed tagatised ja võimalus kontrollida andmeid oma töötamise tingimuste kohta ennetab võimalikke probleeme töösuhtes,“ selgitas Maripuu.
Haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik lisas, et ametkondade hea koostöö tulemusel on töötamise registreerimisega seotud muudatused õnnestunud rakendada kiirelt ning tööandjate jaoks võimalikult mugavalt. „Oluline on, et andmed oleksid registris õigesti täidetud, siis jõuavad ka erinevate ametite pakutavad hüvitised kiiresti inimeseni,“ ütles Viik.
Töötamise registri andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension ja töötuskindlustushüvitis, tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Registrit kasutavad maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon ning haigekassa.
Esitluse leiab pressimaterjalide alt.
Mailin Aasmäe
pressiesindaja
28. august 2015
- Üksikasjad
Mariel Värk, Agnes Pihlak, Emils Markss
Noorte hääl
22. – 29. juulini toimus Itaalias, Cagliaris noortega töötavatele inimestele suunatud koolitus Easy transitions – work in progress, mille eesmärgiks oli omandada ja jagada praktilisi teadmisi aitamaks noored tööturule. Oma kogemusi ja teadmisi jagasid noored ja ettevõtlikud inimesed kaheksast erinevast riigist – Eestist, Itaaliast, Serbiast, Bosnia ja Hertsegovinast, Poolast, Albaaniast, Montenegrost ja Bulgaariast. Koolituse korraldasid Erasmus+ programmi toel TDM 2000 Italy, Eestipoolseks partneriks oli Seiklejate Vennaskond.
Koolitusel edastati uusi teadmisi peamiselt mitteformaalses hariduses kasutatavate meetodite, nagu rollimäng, ajurünnak, arutelu, simulatsioon, ergutusmängud, rühmatööd jm, abil. Kõik rakendatud meetodid olid üles ehitatud põhimõttele „õpi läbi tegevuse“ (ingl k learningbydoing). Järgnevalt aga teadmised-soovitused, mida kasutada töös noortega.
Peamised tööotsimise viisid:
1. kohalik tööbüroo, Eestis Töötukassa;
2. kohalik meedia (k.a sotsiaalmeedia);
3. internetiportaalid, Eestis cvkeskus.ee, cvonline.ee jt;
4. rahvusvahelised kanalid (nt EURES-e portaal).
PS! Mõtle järele, ehk on sul hoopis mõni seni ühiskonnas realiseerimata idee, mida teostada. Võib-olla peaksid palgatöö tegemise asemel looma enda ettevõtte ja olema iseenda ülemus. Selle kohta loe SIIT
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale!
Kuidas valmistuda töö otsimiseks ja intervjuudeks?
1. Ole paindlik. Valmisolek erinevateks olukordadeks, nõudmisteks jm näitab sind vaid positiivsest küljest.
2. Ole punktuaalne. Õigel kellaajal kohal olles näitad oma suhtumist ja tõsiseltvõetavust.
3. Kirjuta oma CV-sse või räägi töövestlusel reaalsetest töökogemustest, nii väldid hilisemaid probleeme. Kui sul puudub igasugune töökogemus, ära häbene seda. Räägi oma õpingute ajal omandatud kogemustest ja oskustest (nt kui oled teinud ja presenteerinud mõnda esitlust, on sul esinemiskogemus; kui oled osalenud mõnes pikemaajalises tiimitöös, on sul meeskonnas töötamise oskus).
4. Näita üles austust selle koha suhtes, kuhu oled tulnud töövestlusele: riietu sobivalt, suhtle vastavalt viisakusreeglitele, ole täpne.
5. Proovi intervjueerijat positiivselt üllatada – ole teadlik ettevõtte taustast, räägi lisaks oma teadmistest ja kogemustest, mida CV-s pole kirjas.
6. Ole kannatlik. Unistuste töö ja palk ei saabu päevapealt, selleks tuleb vaeva näha.
Nõuandeid CV koostamiseks:
1. Proovi erinevaid CV tüüpe. Loomingulisust nõudvale töökohale kandideerides oleks üsna maitsetu saata tavaline tabeli tüüpi CV või ehk soovid enam rõhutada oma oskusi, mitte niivõrd töökogemusi. Kasuta erinevaid võimalusi ja oma fantaasiat, et luua just kandideeritavale töökohale sobiv CV. Mõned näited siit: http://www.cvspecial.com/three-types-of-cv, google creative CV.
2. CV-d saates peaksid alati lisama ka motivatsioonikirja. See ei tohiks aga olla jutustavas vormis koopia sinu CV-st, vaid selle täiendus. Kirjuta sinna endast ja sinu kandideeritavale töökohale sobivatest isikuomadustest ning oskustest ja miks peaksid just sina olema parim valik.
3. Pea meeles, et CV on kõige esmane informatsioon, mille põhjal loob tööandja sinust esmase mulje. Kui CV on lohakas, halvasti loodud või muul moel sobimatu, ei hakka ta oma aega motivatsioonikirja lugemisele isegi mitte kulutama.
Lisaks töö otsimisele ja tööle kandideerimisele on olulised ka oskused. Koolituse raames tutvustati kümmet peamist oskust, mida on vaja edukaks sisenemiseks tööturule. Nendeks on kommunikatsiooni, sotsiaalsed, juhtimis-, aja planeerimise, eelarve koostamise ja finantsilised, „kuidas müüa”, IT, uurimis- ja arenemis-, tervisliku eluviisi ja rohelise mõtlemise oskused.
Töö otsimise ja sinna kandideerimise protsess on paljudes riikides üsna sama. Peamine on esitada õigeid fakte ja jätta endast (esmalt CV põhjal, seejärel töövestlusel) hea ja tõsiseltvõetava töötaja mulje. Tuleb olla kannatlik ja leppida esialgu ehk mitte nii meeltmööda töödega, küll ajapikku jõuad enda unistuste tööni.
Jõudu ja loomingulisust tööturule sisenemiseks!
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliameti koondandmete põhjal deklareeris 666 898 inimest 2014. aasta eest tulu kokku üle 6,7 miljardi euro, keskmine aastane brutotulu kasvas inimese kohta 2013. aastaga võrreldes 4,8 protsenti ehk 11 758 euroni. Oluliselt kasvas möödunud aastal üüritulu deklareerijate ja tuludeklaratsioonide arv.
Võrreldes 2013. aastaga deklareeris oma tulusid 30 444 inimest ehk 4,8 protsenti rohkem. Üüritulu deklareeriti 5 246 deklaratsioonis summas 12,5 miljonit eurot, aasta tagasi 4 018 deklaratsioonis 9,1 miljonit eurot.
Tagastatav tulumaksusumma jäi kõige sagedamini vahemikku 64–192 eurot, üle 6000 euro tagastati enammakstud tulumaksu 12 tuludeklaratsiooni alusel. Juurdemaksmisele kuuluv summa oli peamiselt vahemikus 10–32 eurot, üle 63 000 eurot tuli juurde maksta 30 deklaratsiooni põhjal.
Keskmine deklareeritud aastane brutotulu oli 11 758 eurot, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 980 eurot. Aasta tagasi oli see summa 11 223 eurot aastas ehk 935 eurot kuus.
Ka sel aastal pööras maksu- ja tolliamet suuremat tähelepanu välistulude deklareerimisest teavitamisele ja võrreldes möödunud aastaga kasvas Eestis mitte maksustamisele kuuluva tulu deklareerijate arv. Vähenes Eestis maksustamisele kuuluv välismaalt saadud tulu deklareerimine 6700 deklaratsioonini, aasta varem oli neid 7006.
2014. aasta tuludeklaratsioonide põhjalikuma kokkuvõttega saab tutvuda aadressil www.emta.ee/pressimaterjalid
Numbreid:
• 15. veebruari õhtuks oli esitatud 40% kõikidest e-deklaratsioonidest, elektroonselt esitati kokku 564 786 ehk 95% deklaratsioonidest.
• 95% said tagastuse 5 tööpäeva jooksul.
• Tulumaksu juurdemaksmise kohustusega deklaratsioone oli 12,2% ehk 2791 rohkem, keskmine juurdemaksmisele kuuluv summa oli 1052 eurot (2013. a 1032 eurot).
• Suurim juurde määratav summa oli natuke üle ühe miljoni euro.
• Pensioni deklareeris 10 183 isikut rohkem. Saadud pensioni deklareeriti kokku 521,9 miljonit eurot ehk keskmiseks pensioniks kuus 284 eurot, aasta tagasi oli see 267 eurot.
• Eluasemelaenu intresse deklareeriti 3,3 miljonit eurot rohkem 4668 deklaratsiooniga. Tasutud intresse deklareeriti keskmiselt 611 eurot, aasta tagasi 607 eurot.
• Kasvas kõikide maakondade keskmine aastane sissetulek. Suurimad tõusjad on Võru maakond (+56 eurot kuus) ja Rapla maakond (+53 eurot), väikseim tõus Hiiu maakonnas (+27 eurot).
• Keskmine kasu väärtpaberite võõrandamisest oli 8 298 eurot deklaratsiooni kohta, aasta tagasi 5 687 eurot.
• Annetuste deklareerijate arv kasvas 33%.
Mailin Aasmäe
pressiesindaja
28. august 2015
- Üksikasjad
Valitsus otsustab peagi töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2016-2019, eelnõu ette valmistanud sotsiaalministeerium tegi ettepaneku maksumäära alates 2017. aastast langetada.
Ettepanek on jätta 2016. aastal töötuskindlustusmakse määrad samale tasemele 2015. aastaga, ehk töötajatele 1,6 % ja tööandjatele 0,8%.
Aastateks 2017 kuni 2019 langetatakse maksemäär 2,4%-lt 2,1%le, ehk töötajad maksaks 1,4% ja tööandjad 0,7% palgalt.
Töötuskindlustusmakse määradega 1,6% kindlustatule ja 0,8% tööandjale laekuks 2016. aastal töötuskindlustusmakseid 159 miljonit eurot.
Maksemääradega 1,4% kindlustatule ja 0,7% tööandjale laekuks 2017. aastal 169 miljonit eurot ning 2018. ja 2019. aastal vastavalt 180 ning 191 miljonit eurot.
Ligi 700 miljonit reservis
2016. aasta lõpuks kasvab töötukassa varade maht prognoosi kohaselt 690,8 miljoni euroni.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 610,3 miljonit eurot. Käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 648,8 miljonit eurot.
Allikas: ERR
Lehekülg 928 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee