Artiklid

Üksikasjad

Kui rääkida Narva õpetajate osaluse tasemest vabariiklikus streigis, siis kõige lihtsam, täpsem ja mõnes mõttes õigem oleks öelda, et Narvas justkui ei streigigi keegi, kirjutab ajakirjanik Roman Vikulov.

Laste ja nende vanemate jaoks pole midagi muutunud – peaaegu kõik õppeasutused töötavad täiesti tavalises, plaanipärases režiimis ja ainsal juhul, kus midagi detailide osas muutus, nimelt eesti riigigümnaasiumis, pole suures plaanis jälle midagi muutunud. Narva lapsed käivad lasteaias ja koolis. Kõik on nagu tavaliselt.

Edasi loe: https://arvamus.postimees.ee/7948411/roman-vikulov-miks-narva-opetajad-keelduvad-streikimast

Üksikasjad

Eesti kaubandus-tööstuskoda tegi rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära praeguselt 30 sendilt 45 sendini kilomeetri kohta ning maksimaalselt praeguselt 335 eurolt 500 euroni kuus.

Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise piirmäära tõstmine 30 sendilt 45 sendini kilomeetri kohta ning maksimaalselt praeguselt 335 eurolt 500 euroni kuus on kaubandus-tööstuskoja kauaoodatud samm, sest juba 2022. aastal tehti rahandusministeeriumile sarnane ettepanek.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609234278/kaubanduskoda-soovib-isikliku-auto-toosoitude-huvitise-maara-tousu

Üksikasjad

Kuigi Eurostati andmete kohaselt oli Eesti haridussektori palgakasvu tempo Euroopa Liidu võrdluses aastatel 2020–2022 kuuendal kohal, toob Citadele panga ökonomist Aleksandr Izgorodin välja, et Lätis ja Leedus tõusis haridussektori palk samal perioodil Eestist kaks korda kiiremini.

Eurostati viimased andmed Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide õpetajate palkadest pärinevad aastast 2022. Toona laekus info 24 liikmesriigist – Prantsusmaa, Malta ja Holland jätsid andmed esitamata. Kahe aasta eest oli keskmine brutotunnitasu haridussektoris Leedus 11,6 eurot, Eestis 11,4 eurot ja Lätis 8,2 eurot.

Üksikasjad

Põhja Elektrivõrkude Ametiühingu ja Elektrilevi vahelised läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta, mistõttu pöördub ametiühing nüüd riikliku lepitaja poole.

«Töötüli põhjuseks ei ole erimeelsus mõnes konkreetses küsimuses, vaid tööandja üldine soovimatus kollektiivlepingut sõlmida. Läbirääkimiste käigus ei jõutud isegi ametiühingute esitatud projekti arutamiseni, vaid diskuteeriti selle üle, miks peaks kollektiivleping ettevõttes üldse olema,» teatas Põhja Elektrivõrkude Ametiühingu esimees Liilia Peramets BNS-ile.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7947952/elektrilevi-ja-ametiuhingu-tootuli-sai-uue-kaigu

Üksikasjad

Õpetajate streik Eestis on kestnud juba pea nädal aega. Kui kauaks aga jätkub meie streikijatel ressurssi? Jutt pole mitte ainult otsustavusest võitlust jätkata, vaid ka üsna tagasihoidlikest finantsreservidest, mis sulavad iga päevaga.

Kui Eestis streigivad töötajad oma õiguste ja huvide kaitseks võrdlemisi harva, siis naaberriigis Soomes, kus on aktiivsed ja võimsad ametiühingud, toimuvad üleriigilised streigid vähemalt paar korda aastas.
  1. Krõbe hind. Eestis on autoga lapsehoidja teenust osutav ettevõte. Asutaja: see on mingil määral ka sotsiaalne projekt
  2. SÕLMKÜSIMUS ⟩ Kas õpetajate palk on ülekohtuselt väike?
  3. Eesti langes just Euroopa palgavõrdluses allapoole
  4. UURING PALJASTAB ⟩ Kui suurt palka on toimetulekuks tarvis? Summa on järsult kasvanud