Artiklid

 

Kui mõned Euroopa riigid on seadusega rangelt ära reguleerinud selle, kas tööandja saab töötajale helistada või e-kirju saata töövälisel ajal, siis Euroopa Liidus tervikuna sellist kokkulepet pole. 

Ametiühingute keskliidu esimees Kaia Vask arvab, et ehk aitaks parem järelevalve tagada töötajale õiguse olla väljaspool tööaega mittekättesaadav. Töötaja ei pruugi alati tahta tööandjale öelda, et ta ei soovi vabast ajast tööasju ajada. "Ma ei tea, kui palju neid töötajaid on, kes sellist kõnelust peavad, kui tugevalt nad ennast juhiga rääkides tunnevad. Päris tihti me kuuleme ju teistsugust juttu, et parem ma ei tee seda, järsku ma satun halba nimekirja," selgitas Vask.

Kunstnike sõnul on plaanitav kultuurkapitali seaduse muutmine hädavajalik ajakohastamine, kirjanike liit tõmbab sellele aga pidurit. „[Kirjanike liidu esimehe] Tiit Aleksejevi väited tühistavad paljude kolleegide pikaajalist tegevust,“ ollakse nördinud.

Uude faasi jõudnud võitlus sotsiaalsete tagatiste nimel tekitab loomeliitude seas vastakaid arvamusi. Kultuurkapital on valmis loometöötoetuste rahabaasi peaaegu kahekordistama, et loovisikud, kellel ravikindlustust ja muid tagatisi veel pole, need saaksid. Kulka juht Margus Allikmaa tegi novembri alguses EPL-ile antud intervjuus lihtsa arvutuse, mille järgi saab hakata toetusi maksustama nii, et kätte jääva raha hulk ei kannata: „Eelmistel aastatel maksime loometöötasusid 750 000–950 000 eurot, igal aastal see summa pisut kasvab. Võtame lähtearvuks miljoni. Kui sellele kõik vajalikud tasud juurde arvestada, siis kogukulu oleks 1,73 miljonit eurot. See ei ole meile üle jõu käiv summa.“

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120248721/koik-loovisikud-ei-soovigi-sotsiaalseid-huvesid-eelnou-peab-silmas-olematut-loojakategooriat

Lugeja küsib: Saatsin töötaja ettevõtte kulul koolitusele, kuid juba nädala pärast tahtis töötaja töölt lahkuda. Kas mul on õigus töötajalt koolituskulud tagasi nõuda või lõpparvest kinni pidada?

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1096/mida-teha-kui-tootaja-kais-just-koolitusel-aga-otsustab-toolt-lahkuda

Eesti Töötukassa uuendab koolituskaardi koostöö põhimõtteid ja avab 20.11.2023 avalduste vastuvõtu koolituskaardi koostööpartneriks saada soovivatele koolitajatele. Ka olemasolevatel partneritel, kes soovivad uutel tingimustel koostööd jätkata, tuleb esitada uus avaldus.

2024. aastal hakkab kehtima uus VV määrus „Tööhõiveprogramm 2024-2029“, mis toob kaasa mitmeid muudatusi tööturukoolituse korralduses. „Töötukassa rahastab edaspidi eelkõige koolitusi, mille käigus omandatakse oskused, mida on tööturul vaja praegu ja tulevikus. Koolituste valikul lähtusime eelkõige OSKA tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest ning tööjõuvajadusega seotud statistikast,“ sõnas töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa. Rahastatavate koolituste loetelu valmis töötukassa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös ning sellega saab tutvuda SIIN 

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/partneritele/koostoovoimalused-koolitajatele

Edasi loe https://www.tootukassa.ee/et/uudised/tootukassa-avab-vastuvotu-koolituskaardi-koostoopartneriks-saada-soovivatele-koolitajatele