Artiklid

Kuigi õpetajad saavutasid streigiga tillukese palgatõusu, tuleb nende töökoormuse ja karjääriga edasi tegeleda. Streigi tulemusel tõuseb õpetajate miinimumpalk kuus 17 euro võrra, millest läheb veel maha tulumaks.

Õpetajate streik tõi koolidesse nädala kestnud õppimispausi, nüüd aga tuleb tekkinud lünki täitma hakata. Abilinnapea Andrei Kante nentis, et kogu õppematerjali tagantjärgi õpetada pole muidugi kohe võimalik. “Samuti ei tohiks õpetajatel  tekkida kokku leppimata ületunnitööd ja õpilaste nädalakoormust ei tohi samuti ületada. Samas võib kokku leppida muud lünkade kõrvaldamise meetodid. Võib kasutada näiteks konsultatsioone või anda õppematerjali kompaktsemalt.”

Edasi loe: https://pealinn.ee/2024/02/04/opetaja-parast-streiki-opilased-on-ullatunud-kui-vahe-meie-palk-touseb/

Haridussüsteemi osapooled näevad erinevalt, mis võiks olla haridusminister Kristina Kallase lubatud haridusreformides kõige olulisem: kohalikke omavalitsusi kõnetab haridusvõrgu korrastamine ja õpetajaid eneseteostust võimaldav karjäärimudel.

Lisaks haridustöötajatele selleks aastaks palgalisa leidmise on haridusministeerium lubanud ka haridusreforme. "Hariduse valdkonnas on käivitatud reformid, millest enamik on seaduse eelnõude tasandil valmis veebruaris-aprillis," kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld ERR-ile.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609239867/riik-tahab-haridusreformiga-lahendada-nii-opetajate-kui-uhiskonna-muresid

Stressiga toimetulek on õpetaja jaoks ellujäämisoskus, mis võiks kaasa tulla juba ülikoolist, kirjutab Merle Ruzitš, Lilleoru põhikooli juht, TÜ haridusinnovatsiooni magistrant.

Õpetajate streigiga on üles kerkinud mitmed teemad – palganumbri kõrval on kõne all nii õpetajate ülekoormus, sh üle aja töötamine kui erinevate tööülesannete suur hulk. Tore, et arutellu on lisandunud õpetajate karjäärimudeli küsimus, kuna sellel on oluline roll välise motivatsiooni tekitamisel, et meie koolid ei jääks ilma headest õpetajatest ning oleks tagatud pealekasv uute ja innukate haridusandjate näol.

Tartus sõlmiti vahetult enne tähtajatut õpetajate streiki kollektiivleping, mis andis justkui märku, et kõik on hästi.

 

Lepingu sisust on Hildebrandti arvates märksa olulisemgi selle sõnum. Tartu õpetajate kollektiivleping näitaks justkui, et heade mõtete linnas on töörahu leitud ja kõik on hästi. „Aga ei ole ju nii, asjad ei ole Tartus korras,“ lausus Hildebrandt. „Alampalk, milles me [lepingus] kokku leppisime, ma arvan, ei rahulda Tartu õpetajaid.“

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120266461/tartu-pedagoogide-kollektiivleping-kinnitas-toorahu-opetaja-koik-ei-ole-ju-korras

 

Õpetajate streik on selleks korraks läbi. Õpetajad saavad 17 eurot ja lubaduse, et sõlmitakse kollektiivleping.

Õpetajate streigi seitsmes tööpäev algas üllatusega. Nimelt teatas haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200), et on koos Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministritega leidnud lahenduse, kuidas panustada ühiselt õpetajate palgatõusu lisaraha 5,7 miljonit eurot. Valitsus leppis selles summas ametlikult kokku ja tegi pakkumise õpetajatele. Sellega kerkiks õpetajate palga alammäär 1820 euroni.

Kui 5,7 miljonit võib kõlada kena summana, siis mida see tegelikult tähendab? Isegi kui meie õpilased ei saavutanuks PISA testides häid tulemusi, saaksid nad ikka aru, et palgatõus 1803 eurolt 1820 eurole tähendab, et õpetaja võidab brutopalgas 17 eurot.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120266287/analuus-kas-opetaja-on-nii-vaene-et-17-eurone-palgatous-pani-ta-streigist-loobuma-jah-ja-ei