Artiklid

Sel aastal avanenud võimalust teisest pensionisambast lahkuda on kasutanud ligi 160 000 inimest. Avalduse on võtnud tagasi ligi 4000 pensionikogujat, selgub pensionikeskuse andmetest.

Pensionikeskuse andmetel on 31. juuli seisuga avalduse teisest pensionisambast lahkumiseks esitanud 160 413 inimest. Nende seas ei ole aga toodud pensionikogujaid, kes on oma avalduse tagasi võtnud. Rahandusministeeriumi andmetel on neid inimesi ligi 4000.

 

Edasi loe: https://www.err.ee/1608294129/teisest-pensionisambast-lahkub-ligi-160-000-inimest

Haigekassa ja sotsiaalkindlustusamet on mitmete lahendustega abiks, et meie inimestel säiliks ravikindlustus ka võõrsil elades või töötades. Mida tuleks aga sellises olukorras inimesel endal teha, et vajadusel meditsiinilist abi saada, selgitab haigekassa ravikindlustuse osakonna peaspetsialist Eda Palm.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/05/17/kuidas-sailitada-ravikindlustus-kui-ma-elan-voi-tootan-valismaal

Kuna räägin koolitustel ja kirjutan blogis palju juhtimise nö pehmemast poolest, olen täheldanud ka paljude juhtide poolt kõhklusi, kas pehmete juhtimisvõtete kasutamine juhti ennast „pehmoks” ei tee.

On ju hierarhilistes süsteemides juhtimine väga lihtsasti defineeritud: süsteemis allpool asetsevad inimesed kuuletuvad ülemistele. Selline olukord muudab juhi jaoks juhtimise väga mugavaks ja turvaliseks, sest sõltumata, kas juht on tegelikult tema meeskonna hinnangul „hea” või „halb” juht, peavad nad teda kuulda võtma igal juhul ning aitama tema plaane ellu viia.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/07/26/mida-teha-kui-tootajad-oma-juhti-kardavad

Isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevalt ei saa tööandja üldjuhul töötajalt terviseandmeid küsida. Sellele kehtivad aga erandid näiteks õigustatud huvi korral.

Edassssi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/205/kas-tooandja-voib-tootaja-kaest-kusida-vaktsineerimise-voi-koroonaviiruse-labipodemise

 

 

Ühelt poolt ei ole töötamine väljaspool tööandja kontorit uus teema. Seoses kroonviiruse levikuga on aga tekkinud uudne olukord, kus kodus töötamine ei pruugi enam olla vaba valik ega poolte kokkulepe.

Viiruse leviku tingimustes saab ilmselt igaüks aru, et kodust töötamine on hea viis vähendada ja vältida kontakte. Samuti on see möödapääsmatu, kui ollakse osutunud lähikontaktseks või ärgatakse hommikul kerge nohuga. Küsimus on aga selles, kas meil kõigil ikka on kodus olemas töötamiseks vajalik töökoht. Kas lepime olukorraga, et ei ole, ja teeme tööd diivanil, tugitoolis, söögilaua ääres, sobiva kõrgusega kummuti peal vms kohas? Kui kodus on ka teised pereliikmed, kes teevad kaugtööd, osalevad distantstundides, mängivad omapäi, sest lasteaed on parasjagu kinni, siis kõigi jaoks kontorinurki ikka ei jagu. Tööd tehakse seal, kus parasjagu saab või kus sel hetkel kõige mugavam on. Sest see on ju ikkagi meie kodu!

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/07/26/kas-kaugtoo-voi-tootamine-kodus