Artiklid

Eesti tööturu olukord on lähiajal naasmas koroonaeelsesse aega – tööpuudus väheneb, ettevõtjad kurdavad, et töötajat on keeruline leida, töökuulutuste arv on püstitamas rekordeid ja palgad on kiirelt kasvamas. Töötukassa ütleb, et ees on palgaralli.

Eestis on 45 193 registreeritud töötut; 6,9 protsenti tööhõives osalejatest on töötuna arvel. Veel pandeemiaeelse 2020. aasta sama ajaga võrreldes on pisut alla 9000 inimese töötuna rohkem arvel, kuid tegelikult on olukord parem. Möödunud aastaga võrreldes on töötute arv vähenenud 11 000 inimese võrra.

Riigikohus selgitas kolmapäeval avaldatud otsuses, et saamata jäänud töötasu viivise ja välislähetuse päevaraha nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat, kuid varasema seaduse järgi aegusid need nõuded juba nelja kuu möödumisel.

Kohtuasi puudutab ühes Eesti ettevõttes puusepana töötanud meest, kes viibis välislähetuses Rootsis. Töötaja ütles töölepingu erakorraliselt üles, sest väidetavalt arvestas tööandja välislähetuses valesti tema tööaega, töötasu ja päevaraha.

Edasi loe: https://www.postimees.ee/7450438/riigikohus-tootasu-viivist-ja-paevaraha-saab-nouda-kolm-aastat#_ga=2.137104560.1203294699.1644913762-518806748.1594120248

 

Tehnostressil on seosed töötajate läbipõlemise, töörahulolu ja tööjõu voolavusega.

Tehnostressi ennetavad tegurid saab jagada kolmeks: organisatsiooni ja töötajate mõjutatavad ning organisatsiooni ja töötajate koosmõjul toimivad. Paljud ennetusmeetmed sõltuvad konkreetselt ühe poole tegevusest, kuid osal juhtudel saab tehnostressi ennetada vahenditega, mis nõuavad nii töötajate kui ka ettevõtte ühest huvi ja panust. 

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95851655/maaja-vadi-ja-hedi-truu-autoritaarne-juhtimine-ja-tehnostress-poletavad-labi-nii-tootajad-kui-organisatsiooni

Kui praegu täheldame, et tööjõudu jääb järjest vähemaks ning probleem muutub järjest suuremaks, siis leevendust saaks sellele läbi digitaliseerimise ja automatiseerimise. Võib-olla ei olegi meil targa tööjõu kasutamise tulemusena tulevikus kõiki neid n-ö puudujäävaid inimesi vaja, kirjutab Ülle Pind. Edasi loe: https://www.err.ee/1608492714/ulle-pind-tooelu-seadusandlus-ei-vasta-enam-tooturule-sisenejate-ootustele

Sise- ning majandusministeerium on jõudnud kokkuleppele välismaalaste seaduse muudatusettepanekutes. Eesmärk on soodustada välistööjõu toomist Eestisse, võimaldades värvata Euroopa Liidu välistest riikidest töötajaid. Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson (pildil) ütles Postimehe otsesaates, et näiteks Soomel, Rootsil ja Taanil on samuti olnud hetki, kus töökäsi on puudu, seega on võõrtööjõud ka Eestisse tulnud selleks, et jääda.

Edasi loe: https://www.postimees.ee/7448674/peep-peterson-kolmandatest-riikidest-parit-voortoojoud-pidurdab-palgatousu