Artiklid

Üksikasjad

Ostujõu muutust näitab kõige paremini netopalga reaalkasv ehk sellise palga muutus, millest on maksud ja hinnakasv maha arvatud. Selline palk on viimase kolme aastaga kasvanud keskmiselt üle 2% ja viie aastaga 4% aastas. Netopalga kiire reaalkasv on viinud Eesti elatustaseme arenenud riikidele lähemale. Kui näiteks kümme aastat tagasi oli ostujõustandardi järgi ehk pärast riikidevaheliste hinnaerinevuste kõrvaldamist, Eesti netopalk 49% Soome ja 45% Rootsi omast, siis ülemöödunud aastaks olid need osakaalud tõusnud juba 68 ja 64 protsendini. Sel aastal peaks ostujõustandardiga kohandatud Eesti netopalk olema aga juba üle 70% Soome palgast.

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95886269/kus-on-eestis-raha-ja-kas-inimesed-ikka-jouavad-oma-palgaga-hinnakasvu-kinni-maksta

Üksikasjad

Lugeja küsib: Töötan graafiku alusel. 24. veebruaril algab minu öövahetus kell 23:30 ja lõppeb 25. veebruaril kell 5:30. Kuidas tasustatakse minu tööaeg? Mind on tööle märgitud ka 23. veebruaril – see on lühendatud tööpäev, aga tööandja on minu tööpäeva lühendanud 3 tunni võrra tööpäeva algusest, mitte lõpust. Tööandja põhjendas seda tööpäeva lõppu planeeritud klienditellimustega. Kas see on lubatud?

Vastab Jaana Vaus Madureira Silva, Tööinspektsiooni nõustamisjurist:
Kui tööaeg langeb rahvus- või riigipühale, peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu. Seadus eeldab riigipühal tehtud töö hüvitamist rahas, kuid poolte kokkuleppel on selle hüvitamine võimalik ka täiendava vaba ajaga. Kui riigipühal töötamise eest antakse täiendavat vaba aega tähendab see, et töötaja saab riigipühal tehtud töö eest ühekordse töötasu ja hiljem saab riigipühal töötatud tundidega võrdses ulatuses samuti ühekordse tasuga tasustatud vaba aega. Tavaliselt hüvitatakse riigipühal töötamine siiski rahas.

 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/381/kuidas-arvestatakse-tootasu-kui-vahetus-algab-riigipuhal-ja-loppeb-tavalisel-toopaeval

Üksikasjad

Jaanuaris vähenes aastases võrdluses töötus viiendiku võrra, Hiiumaal ulatus see isegi 35 protsendini, Tallinnas üle 20 protsendi.

Töötukassa andmetel oli Eestis 31. jaanuari seisuga 45 168 registreeritud töötut, mis on 11 168 võrra ehk 19,8 protsenti vähem kui eelmise aasta jaanuaris.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608496892/tootus-vahenes-aastaga-20-protsenti

 

Üksikasjad

Viimases Äripäeva Palga TOP-is 7. kohale platseerunud Microsoft Estonia kergitas läinud majandusaastal oma töötajate palkasid veelgi.

Microsoft Estonia maksis läinud majandusaastal, mis lõppes mullu juuni lõpuga, palkadeks 1,34 miljonit eurot. Kui arvestada, et täistööajaga töötab firmas 15 inimest eelmise majandusaasta 16 asemel, siis teeb see keskmiseks palgaks 7465 eurot. Kui aasta varem oli Microsoft Estonia keskmine brutotöötasu 6578 eurot, siis viimatine palk on suurem ka 2019. aasta tasemest, kui firma maksis keskmise palgana töötajatele üle 7300 euro.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2022/02/12/eesti-uks-paremaid-palgamaksjaid-paisutas-keskmist-tootasu-veelgi

 

 

Üksikasjad

Koroonaviirus levib Eestis praegu hoogsamini kui varem, kuid paar aastat kestnud pandeemia mõju on juba luubi alla võetud. Üllataval kombel on töötuse ning vaesuse suurenemise mõttes saanud enim lüüa Eesti kõige rikkam maakond ja üks vaesemaid piirkondi: Harjumaa ja Ida-Virumaa.

Mõttekoda Praxis uuris koroonaviiruse sotsiaal-majanduslikku mõju regiooniti. Nagu võis arvatagi, lisandus pandeemia tõttu kõigis Eesti maakondades töötuid, kuid kõige rohkem Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95866495/koroona-rasis-eestis-eeskatt-rikkaimat-ja-vaeseimat-maakonda

  1. Küsi raha juurde või vaheta töökohta: Eestit ootab palgaralli
  2. Riigikohus: töötasu viivist ja päevaraha saab nõuda kolm aastat
  3. Ülle Pind: tööelu seadusandlus ei vasta enam tööturule sisenejate ootustele
  4. Maaja Vadi ja Hedi Truu: autoritaarne juhtimine ja tehnostress põletavad läbi nii töötajad kui organisatsiooni