Artiklid

Eestis on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes suurepärane maksuseadusandlus, mis võimaldab platvormipõhisel ettevõttel oma kohustusi ühiskonna ees tõsiselt võtta, hoides samas oma partnereid sotsiaalselt kaitstuna. Valitsused peaksid julgustama kõiki selliseid firmasid oma töötajate või partnerite nimel makse maksma, kirjutab Wolti Baltikumi tegevjuht Liis Ristal vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Viimased kaks aastat on meile näidanud, et üheksast viieni töökohad on paljudes sektorites surnud. Inimesed soovivad üha rohkem vabadust, et valida, kui palju nad raha teenivad ja kelle heaks, millal ja kui palju nad tööd teevad.

Loe pikemalt https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/12/28/wolti-baltikumi-tegevjuht-eesti-markimisvaarne-edu-rajaneb-tookorralduse-moodukal-reguleerimisel

Metsa- ja puidutööstuse sektori töökohtade arv on Eestis 2019. aastast langustrendis, selgub audiitorfirma Ernst & Young uuringust. Viimaste aastatega on töökohtade arv vähenenud ligi 3000 võrra ning seda eelkõige Kesk- ja Lõuna-Eesti maapiirkondades.

Uuringus on välja toodud, et 56 000 töökohaga metsandussektoril on tööandjana Eestis suur osakaal väljaspool peamisi tõmbekeskusi Harju- ja Tartumaal. Nimelt moodustas metsandussektor Kesk- ja Lõuna-Eestis vastavalt 14 ja 14,2 protsenti kogu regiooni tööhõivest, võttes arvesse otsest, kaudset ja kaasnevat mõju.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608448610/raiepiirangud-on-puidutoostuses-tootajate-arvu-langusele-pooranud

Said tänavu 10 protsenti palgatõusu? Palju õnne, kui inflatsioon seda veel ei võtnud, siis teised hooga tõusvad hinnad teevad rahakotis puhta töö. Sellises olukorras nagu me täna oleme, kus juba isegi Euroopa keskpankurid on hakanud väga ettevaatlikult rääkima vajadusest rahatrükki ohjeldada, on palgatöö, iseäranis madala palgaga töö, miinusmärgiga äri.

Ma tean seda juttu, mis tuleb juhtide poolt: vaja on tõsta tööviljakust ja et Eestis on just miinimumpalga saajatel maailma kõige kõrgem palk, mis kuidagi Eesti arengut kännu taga kinni hoiab. Aga reaalsus on see, et miinimumpalga saaja sponsoreerib lihtsalt tööandja äri oma elutundidega, mida ta enam kunagi tagasi ei saa. Mul pole häbi öelda, et ma pole nii rikas, et lubada endale alampalgaga tööd – lihtsalt ei suuda hakkama saada. Teinekord on saanud suurte juhtidega kõneledes küsida otse: kas sina elaksid miinimumpalgaga ära? Vastuseks on vaikus ja suur nihelemine.

Edasi loe: https://arvamus.postimees.ee/7416675/liina-laks-ma-pole-nii-rikas-et-lubada-endale-alampalgaga-tood#_ga=2.84563665.913710289.1640602474-518806748.1594120248

Kui Lidli tulekut on Eesti tarbijad oodanud pikisilmi, siis nüüd paistab, et uuest tulijast on võita ka teiste kaupluste müüjatel. Lidl oli esimene, kes töötajate palga avalikuks tegi – kuna see ületas veerandi võrra Eesti müüjate mediaanpalka, olid teised ketid sunnitud teatama palgatõusust.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7416708/lidl-lukkas-poekettide-palgarallile-hoo-sisse

Lugeja küsib: Plaanime töö juures vana-aasta ära saata ilutulestikuga, mulle tehti ülesandeks sellega tegeleda. Aga ma ei ole kunagi ilutulestikku lasknud ja natuke kardan, et midagi võib valesti minna. Kas ma pean täitma ülesannet, mida ma tegelikult ei oska?