Artiklid

Mida aeg edasi, seda paindlikumaks on muutunud inimeste töösuhted ja üsna palju on inimesi, kes ei tööta klassikaliselt oma töökohal esmaspäevast reedeni, kaheksast viieni. Üks paindlike töösuhete võimaldaja võib olla käsundusleping, ent lisaks võimalustele võivad sellega kaasneda ohud – ja mitte ainult töötaja jaoks.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/01/12/kasunduslepinguga-tootaja-versus-toolepinguga-tootaja

Vabakutseline oma tööst ära ei ela, kui ta just võimete piiril mitmele väljaandele korraga ei kirjuta.

Katrin Pautsi eelmisel nädalal Müürilehes ilmunud loo „On aeg muuta honoraride maksmise kultuuri” valguses küsime vabakutselistelt ajakirjanikelt, kuidas nad oma tööst ära elavad. Pauts räägib artiklis, et talle on keeldutud honorari maksmast, kokkulepitud summast on taganetud ning et üldse on loominguliste ametite puhul raha küsimine ebamugav. Miks inimesed siis üldse sellise elukutse valivad ja mis kannustab neid pisku nimel pingutama?

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95620115/kas-vabakutseliste-ajakirjanike-honorarid-on-oiglased

Esialgsetel andmetel juhtus möödunud aastal 3714 tööõnnetust. Enim tööõnnetusi juhtus kaubandussektoris. Töökohustusi täites hukkus 11 inimest.

Lugeja küsib: Eelmisel aastal läks tööl väga kiireks ning mul jäi puhkamata. Nüüd soovin kogu oma puhkust jaanuaris kasutada, kuid tööandja ei taha seda lubada. Kas mul on selleks õigus?

Riskianalüüs on praktiline töövahend ettevõtetele, et muuta töökeskkond turvaliseks. Ohtude maandamine kaitseb nii töötajate kui ka klientide tervist.

Tööinspektsiooni ennetuse ja teabe osakonna töökeskkonna konsultant Piret Kaljula räägib, et töökeskkonna ohutumaks muutmiseks on vaja teada, kus varitsevad ohud ja on vajakajäämisi. 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/367/riskianaluus-kaitseb-nii-tootajat-kui-ka-tooandjat