Artiklid

Üksikasjad

Keeleseadus eeldab, et tööleping sõlmitakse eesti keeles, kuid kas seda on lubatud teha ka mõnes muus keeles?

Keeleseadus eeldab, et tööleping sõlmitakse eesti keeles, kuid on lubatud töölepingu sõlmimine ka mõnes muus keeles, kui pooled lepivad selles kokku. Oluline, et mõlemad töösuhte pooled saavad töölepingu sisust ühtemoodi aru. Töötajale on oluline, et ta saab tööks vajaliku informatsiooni ning see on temale selge ja arusaadav.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/09/tooandja-kusib-mis-keeles-peab-valismaalt-tulnud-tootajaga-suhtlema

Üksikasjad

Ühest küljest on paindlik tööaeg kogu aeg olemas olnud, kuid samas seda ei lubata. Tööõiguse ekspert Heli Raidve tegi oma esimese muutuvtundidega töölepingu juba 90ndate lõpus ja see süsteem toimib tänaseni, tõdes tööõiguse ekspert hiljutisel Personaliuudised.ee tööõiguse seminaril.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/02/heli-raidve-paindliku-tooaja-kohtuotsused-on-avanud-pandora-laeka

Üksikasjad

Tööandja küsib: Kui võtan tööle välismaise töötaja, siis kas pean sellest Tööinspektsiooni teavitama?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Tööandja peab Tööinspektsioonis registreerima ainult Eestisse lähetatavaid töötajaid. Eestisse lähetatud töötaja on füüsiline isik, kes tavaliselt töötab Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1239/kui-votan-toole-valismaise-tootaja-siis-kas-pean-sellest-tooinspektsiooni-teavitama

Üksikasjad

Homme siseministriga kohtuv Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing taotleb sarnaselt õpetajatega vähemalt kolmeaastase kollektiivlepingu sõlmimist, mis sisaldaks täpseid palgatõuse aastani 2026.

Arvestades selle aasta alguses jõustunud märkimisväärset palgatõusu on päästjate nõudmised mõõdukad. Uuest aastast loodetakse siseministeeriumi poolt inflatsiooni korrigeerimist 5% võrra, 2025. aastal ja 2026. aastal aga jõukohaseid samme varem kokku lepitud palgaeesmärgi suunas, vastavalt siis 18% ja 15%. 

Edasi loe: https://www.eakl.ee/ametiuhingud-ka-paastjad-soovivad-pikaajalist-palgakindlust

Üksikasjad

Suvi läheneb ja üha enam lapsi hakkab ellu viima suvevaheaja plaane. Üks on plaaninud reisi, teine unistab lõpmatust ajast arvuti taga, mõni plaanib uuendada elektroonikavidinat, mis nõuab rahasüsti ja tõstatab küsimuse suvisest osalise tööajaga tööst.

Loomulikult on nende plaanidega seotud ka täiskasvanud ja suve lähenedes tekib nii lapsevanematel kui ka tulevastel tööandjatel üha rohkem küsimusi. Millega peavad arvestama tööandjad? Millele peavad tähelepanu pöörama lapsevanemad? Koos üha suureneva huviga suureneb ka Tööinspektsiooni infotelefonile tehtud kõnede arv. Näiteks 2023. aasta alguses oli alaealistega seotud küsimusi käsitlevate kirjade arv keskmiselt üks-kaks kirja kuus, kuid maiks-juuniks kasvas nende arv 10-12-ni. Sama on täheldatud telefonikõnede puhul, mida on aasta alguses kuus keskmiselt 10, vaheaja lähenedes aga 90–100.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1238/alaealiste-too-millega-meie-poole-poordutakse

 

  1. Kuumus tõstab pead: soojad ilmad mõjutavad töötajate heaolu
  2. Piret Potisepp: vanuselisest diskrimineerimisest, ausalt ja otse
  3. Selgus, millal eestlased ületöötamise lõpetavad
  4. Võrdsusvoliniku pädevuse laiendamine on ebamõistlikult kulukas