Artiklid

LHV analüütik ja majandusteadlane Heido Vitsur andis tänases Vikerraadio hommikuprogrammis saatejuhtidele definitsiooni, kes on Eestis rikas ja kes vaene.

Tänases Vikerraadio hommikuprogrammis kõneles LHV analüütik ja majandusteadlane Eesti hinnatõusust. Vitsur märkis, et on juba kolm aastat tige, sest pole tehtud mitte midagi, et pidurdada Eesti hinnakasvu ja me anname sellele hoopis hagu alla hindu valitsuse otsusega suurendades.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/8074029/heido-vitsur-eestis-on-vaesuse-piir-1600-eurot-katte

Välismaalaste seaduse muutmise tulemusena digitaliseeritakse riigile aruandmine, kuid elamisloa saamiseks tuleb ettevõtte tööandjal registreerida vähemalt aastapikkune tegelik majandustegevus Eestis.

Siseministeerium on esitanud seaduse muutmise eelnõu, mis puudutab välismaalt sisenevat tööjõudu. Seaduse järgi elamislubade taotluste menetlus digitaliseeritakse ja ainuke võimalus riigiga suhtlemiseks hakkab olema politsei- ja piirivalveameti kaudu.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609419151/valismaalaste-seadus-karmistab-valistoojou-toomist-eestisse

Kui kunagi oli popp ütlus „kõik hea siin ilmas on kas ebaseaduslik, amoraalne või paksuks tegev“, siis nüüd tuleb tunnistada, et liigume suunas, kus kõik, mis on hea, on kallis ja kõrgelt maksustatud, kirjutab Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringu esitluse järel Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo ajalehe Eesti Päevaleht arvamusveergudel.

Ma ise arvan, et viie kalleima riigi hulka me veel ei jõua, sest kuigi toit ja tarbekaubad on Eestis kõrgema hinnaga kui mitmes Euroopa riigis ning ka elekter jõuab meieni kallimalt kui näiteks Põhjamaades, siis on meil siiski maksukoormuses ja näiteks kinnisvarahindades tõusuks korralikult ruumi.

Edasi loe: https://employers.ee/kai-realo-me-peame-saama-rikkamaks/

Riigitöötajate magus elu on muutumas: juhtivametnike lepingud muutuvad tähtajaliseks, lahkujatele makstavatele hüvitistele pannakse lagi ja koondamisest etteteatamise aeg lüheneb.

Rahandusministeerium tahab muuta avaliku teenistuse seadust, mille tulemusel läheb riigitöötajate magus elu mõrumaks.

 

Edasi loe: https://www.ohtuleht.ee/1112226/pidu-labi-seaduseelnou-muudab-ametnikust-vabanemise-kergemaks

Töökiusu mõiste on õigusaktides selgitamata jäänud, seetõttu on sagenenud juhtumid, kus töötaja kaebab töökiusu üle, esitab lahkumisavalduse ning soovib, et kiusamise fakt tuvastataks ja tema üleelamised talle hüvitataks. Missugused on aga tegelikult töökiusuna käsitletavad olukorrad?

Vanemapuhkuselt naasnud töötaja avastab, et tööandja kolimisel teistesse kontoriruumidesse ei ole töötajal enam oma töökohta (st lauda) ja tööandja võimaldab töötajale kodukontori, luues selleks vajalikud tingimused. Mõne kuu möödudes väljendab tööandja rahulolematust, et töötaja ei käi kontoris tööl, ja pakub võimalust teha tööd kellegi teise laua taga, kui teist töötajat ei ole kontoris, või töötada puhkenurgas.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/08/06/kas-tooandja-iga-etteheidet-saab-kasitleda-tookiusuna