Artiklid

Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu kohaselt mõistavad töötajad peresõbraliku tööandjana eelkõige organisatsiooni, kes pöörab tähelepanu töötaja tervisele, pakub toetavat tööõhkkonda ja maksab konkurentsivõimelist palka. Enim heidetakse tööandjatele ette, et palk ei ole konkurentsivõimeline ja ei korraldata üritusi, kuhu oleks kaasatud töötajate pereliikmed.

Pere- ja tööelu ühildamise soodustamiseks on Sotsiaalministeerium regulaarselt eest vedanud peresõbraliku tööandja märgise programmi. Sel suvel viidi ministeeriumi tellimusel Eesti elanikkonna seas läbi küsitlus, millega uuriti 500 töötaja hinnanguid ja ootusi peresõbralikkusele. Selgus, et töötajad seostasid tööandja peresõbralikkusega enim töötajate tervise väärtustamist (märkis 70% vastajatest), toetavat ja sõbralikku tööõhkkonda (67%) ja konkurentsivõimelist palka (65%).

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120223796/uuring-tootajad-ootavad-tooandjalt-toetavat-ohkkonda-ja-suuremat-palka

Tööturul on ebatavaline vastasseis tööandjate ja kohtutäiturite vahel. Töötajate eest võlgade tasumine on raamatupidajatele suur koorem, mistõttu ettevõtted keelduvad mõnikord seda tegemast.

Aga nii nad rikuvad seadust, meenutavad kohtutäiturid.
„See on Eesti Vabariigi tavapraktika, et kui riigil on vaja midagi ära teha, peab seda tegema ettevõtja,“ kurdab vaipade ja põrandakatete tootja Mistra-Autex ASi tegevjuht ja omanik Priit Tamm Delovõje Vedomostile. „Kui on vaja üles leida käibemaksupetturid, peab seda tegema ettevõte, kui rahapesijad, siis peab seda tegema pank. Kõike peab tegema äri ja riik ei tee midagi.“

Töötukassa ümberõppe loogika tuleks pöörata teistpidi – esimene samm olgu tööotsija klapp tulevase tööandjaga ning alles siis koolitusprogrammi läbimine, soovitab Eesti Tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht ja ettevõtja Veljo Konnimois Äripäevas.

Majandusministeeriumi plaan lüüa töötukassa koolituste süsteemis kord majja, et inimestele õpetataks piisavalt tööturul vajalikku, on väga teretulnud algatus. Soovin palju jõudu, et muutused ei tuleks ainult kosmeetilised, vaid põhimõttelised. Lisaks vajalike oskustega töötajate puudusele vajab lahendamist ka töötajate motivatsiooni probleem.

Edasi loe: https://employers.ee/veljo-konnimois-tootukassa-rahaga-voiks-koolitada-tagurpidi/

Finantsvaldkonnas kasvab riskijuhtimisega seotud töökohtade arv ning vähenevad klienditeenindajate ametikohad. Hõivemuutused on viimastel aastatel liikunud OSKA prognoosi kohaselt, kuid eeldatust kiiremini, selgub värskest seireuuringust.

OSKA avaldas 2020. aasta lõpus finantsvaldkonna uuringu, kus tõi välja, et valdkonnas seisab ees tööjõu struktuuri muutus. Ühe peamise põhjusena nähti tehnoloogia arengut, mis tingib paljude protsesside pool- või täisautomaatseks muutmise. Sellega väheneb vajadus klienditeenindajate järele, ent kasvab tehnilist tuge pakkuvate klienditoe spetsialistide arv. Teise olulise mõjurina toodi välja valdkonda puudutavate eeskirjade ja regulatsioonide hulga kasv, mis tingib suurema vajaduse sisekontrollide, riskijuhtide, rahapesu tõkestamise ekspertide ning vastavuskontrolli ja kliendiandmete ekspertide järele.

Edasi loe: https://employers.ee/finantsvaldkonna-tookohad-muutuvad-ullatavalt-kiiresti/

Palgaootus töökoha vahetamisel on kasvanud kõigis ametirühmades, näitab palgauuring.

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldasid sel kevadel üle 10 000 osalejaga töötajate küsitluse, mille tulemustest selgub, et poolte töötajate netopalga soov mahub 1500 ja 2500 euro vahele.

Kümnendik töötajatest rahuldub ka alla 1200-eurose palgaga ja sama paljude palgasoov ületab 3000 euro piiri.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/08/08/palgauuring-netopalgaootus-uletab-saadavat-palka-500-euro-vorra?utm_source=aripaev.ee&utm_medium=teemaveebid