Agne Narusk
1. juulist on tõbisel õigus saada töövõimetushüvitist alles neljandast päevast.
Paari nädala pärast saab haigeksjäämisest paljude jaoks õudusunenägu, seda nii range eelarvega töötegijate kui ka igat senti lugeva tööandja jaoks. Kuid töötaja jaoks pole küsimus üksnes sissetuleku vähenemises. Väljavaade, et osa haiguspäevadest jääb nüüd tööandja kanda, suurendab ebakindlust veelgi.
Võib arvata, kuidas edaspidi koondamisnimekirjad kokku pannakse, kirjeldas anonüümsust palunud pealinna kaubandusasutuse töötaja viimase aja peamist kõneainet kolleegide seas. Mis mõte on tööandjal maksta raha inimesele, kes tööl pole, ja samal ajal otsida veel lisaraha, et asendajale maksta?
Muudatusi teisigi
Kehtima hakkav uus haigushüvitiste maksmise kord jätab haigestunu esimesel kolmel päeval rahata, 4.8. haiguspäeva eest maksab tööandja 80 protsenti palgast. Alates 9. päevast maksab hüvitist haigekassa. Uus on seegi, et alates 1. juulist annab töölepinguseadus tööandjale võimaluse töölepingu lõpetamiseks ka haiguslehel töötajaga, varem seda teha ei tohtinud.
Kui enne 1. juulit muudatusi ei tule, hüvitab haige lapsega kodusolija saamata jäänud sissetuleku sada protsenti haigekassa. Samuti siis, kui töötervishoiuarst diagnoosib kutsehaiguse või on juhtunud tööõnnetus. Ehkki rahanduskomisjon lükkas ettepaneku haigushüvitisi veelgi vähendada hiljuti tagasi, pole uued arvud sugugi välistatud, nentisid mitmed teemaga lähedalt kokku puutuvad ametnikud. Viimase ettepaneku kohaselt vähenenuks tööandja makstav haigushüvitis 80 protsendilt 70-le ja haige lapse hooldaja hüvitis sajalt protsendilt 80-le.
Kuidas võib tööandjatele lisandunud rahaline kohustus mõjutada edaspidi töösuhteid ja tööpanuse hindamist, ei soostunud ükski küsitletud personalijuhtidest kommenteerima.
Vähem raha
Mis muutub 1. juulist:
haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise või vigastuse 4. päevast (praegu alates 2. päevast);
4.8. päevani maksab haigus-hüvitist tööandja, seda 80% töötaja keskmisest töötasust;
alates 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa;
tööandja ei pea hüvitist maksma siis, kui töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel, kergemale tööle viimine ning haigestumine või vigastus raseduse ajal. Siis maksab haigushüvitist alates 2. päevast haigekassa.
Allikas: www.sm.ee