Artiklid
- Üksikasjad
Jurist Helve Toomla
Meie asutuses kaob mitme inimese ametikoht. Meile pakutakse ka uut tööd, kuid mitte enam töölepinguga, vaid käsunduslepinguga, mille tähtaeg on aasta. Aga mida see meie kui töötajate jaoks tähendab? Kas meil säilib näiteks õigus puhkusele? Ja kuidas on korrektne vana leping lõpetada? Praegu on meile öeldud, et peame kirjutama avalduse, nagu lõpeks leping meie, s.t töötaja soovil.
Meie asutuses kaob mitme inimese ametikoht. Meile pakutakse ka uut tööd, kuid mitte enam töölepinguga, vaid käsunduslepinguga, mille tähtaeg on aasta. Aga mida see meie kui töötajate jaoks tähendab? Kas meil säilib näiteks õigus puhkusele? Ja kuidas on korrektne vana leping lõpetada? Praegu on meile öeldud, et peame kirjutama avalduse, nagu lõpeks leping meie, s.t töötaja soovil.
Küsimusest ei selgu, mis põhjusel ametikohad kaovad. Kui selleks on töömahu vähenemine, töö ümberkorraldamine vm asjaolu, mis tingib töö lõppemise, siis tuleks tööandjal töölepingud töölepingu seaduse § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu üles öelda ja maksta seaduses näidatud hüvitisi. Tööandjal ei ole õigust nõuda nn omal soovil lahkumise avaldusi ehk töötajapoolset töölepingu korralist ülesütlemist ega ka poolte kokkuleppel lepingu lõpetamist. Pahatihti seda siiski tehakse ähvardusega mitte sõlmida uut lepingut. Töötaja peab siis ise otsustama, kas jätta tööleping omalt poolt lõpetamata ja oodata koondamist või tulla tööandjale vastu ja sõlmida teenuse osutamise leping, millega ta võib palju kaotada.
Teenuse osutamise lepingule, olgu selleks käsundus-, töövõtu-, maakleri- või agendileping, ei kehti töölepingu seadus kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega (tööaeg, töötasu vähemalt riigis kehtiva alammäära ulatuses, puhkus ja puhkusetasu, kindlad töölepingu lõpetamise alused, hüvitised jne). Nende lepingute sõlmimise alused on kirjas võlaõigusseaduses, lepingus endas näidatakse konkreetsed kohustused, tasud, tähtajad jms.
Töölepingu ja teenuse osutamise lepingu (käsunduse, töövõtu jne) olulisim vahe on selles, et töölepingu puhul allub töötaja töö tegemisel tööandja juhtimisele ja kontrollile, kuid käsundus-, töövõtu- jms lepingu puhul on töö tegija (käsundisaaja, töövõtja) töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (vt TLS § 1 ja selle selgitusi www.sm.ee).
Mõni töö on selline, mida saab teenusena osta, näiteks raamatupidaja töö. Firma võib oma raamatupidaja koondada ja osta tema tööd edaspidi teenusena kas samalt endiselt töötajalt või mõnelt firmalt. On aga töid, mis eeldavad pidevat kontrolli- ja alluvussuhet tööandja ja töötaja vahel. Sellise töö tegemine teenuse osutamisena on ebaseaduslik ja töö tegija, tegelikult töötaja, võib töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu nõuda lepingu töölepinguks tunnistamist.
Saada oma tööalane küsimus
- Üksikasjad
Toimetaja: Aive Mõttus
Lugeja küsib:
Käin tööl graafiku alusel, minu tööaega arvestatakse summeeritult kahe kuu kaupa. Viimasel ajal on seoses töötajate lahkumisega tööd nii palju, et puhkamiseks antakse vaid üks päev nädalas. Kas tõesti võib graafiku alusel töötava töötaja puhkeaeg olla ainult 36 tundi, nagu väidab tööandja?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Iganädalase puhkeaja regulatsioon on sätestatud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-s 52, mille kohaselt peab töötaja puhkama vähemalt 48 tundi järjest 7 päeva kohta. Summeeritud tööaja arvestuse korral on iganädalaseks puhkeajaks 36 tundi. TLS ei sätesta, mis ajast nimetatud seitsmepäevast perioodi lugema hakatakse. Oluline on, et mis tahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on töötajal iganädalast puhkeaega vähemalt 36 või 48 järjestikust tundi.
TLS § 52 lõike 3 alusel eeldatakse, et puhkepäevadeks on laupäev ja pühapäev. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida teisiti, samuti on tööandjal õigus kehtestada seaduses sätestatust erinev iganädalane puhkeaeg. Nii võib tööajakava alusel töötava töötaja puhkepäev olla ka muul ajal kui nädalavahetusel.
Iganädalase puhkeaja pidev lühendamine 36-le tunnile ei ole kooskõlas TLS § 52-ga. Puhkeaja lühendamine 36 tunnile on lubatud vaid mõnes 7-päevases ajavahemikus, sest arvestusperioodi jooksul kokku tuleb töötajale tagada kogu seadusega ettenähtud puhkeaeg, s.o. keskmiselt 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. Kui mõnes arvestusperioodi 7-päevases ajavahemikus on töötajale antud ainult 1 puhkepäev (vähemalt 36 tundi), tuleb puudujääv osa anda töötajale mõnes teises 7-päevases ajavahemikus.
- Üksikasjad
Helve Toomla
••Töötame abikaasaga samas asutuses. Siiani oleme saanud ühel ajal puhata. Nüüd aga öeldi, et järgmisel aastal me enam koos puhkust ei saa. Kas abikaasadel ei olegi siis selleks õigust?
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele (logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet).
http://www.epl.ee/news/melu/jurist-vastab-abikaasaga-koos-puhkamisest.d?id=66861481
- Üksikasjad
Kaire Talviste
50-aastaselt töötuks jäädes on Eestis väga keeruline uuesti ree peale tagasi saada.
Tippjuht, kes oli harjunud sellega, et teda uude kohta üle ostetakse, jalutab nüüd sageli pargis oma koeraga. Viimasest kohast lahkudes uut pakkumist ei tulnudki ja ise ei tihka ta end pakkuma minna. Olgu öeldud, et vahepeal on mehel täitunud 50 eluaastat.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele (logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet).
http://www.epl.ee/news/melu/korgem-vanus-on-tood-otsides-tihti-takistus.d?id=66861509
- Üksikasjad
Toimetaja: Aive Mõttus
Lugeja küsib:
Ma olen olnud kolm kuud järjest haiguslehel. Kas haiguslehel oleku aja eest arvestatakse mulle ka puhkusepäevi?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:
Töölepingu seadus § 68 lõige 2 alusel arvatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatus lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Teie haigena oleku aeg annab õiguse puhkusele.
Lapsehoolduspuhkusel oleku aja eest ja kokkuleppel palgata puhkusel oleku aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg (nt põhipuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus jne.) võetakse puhkuse arvestamisel arvesse.
Seadus lubab töölepingu pooltel leppida kokku ka muus ajas, mida nad kokkuleppeliselt arvestavad põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka. Näiteks ei ole seadusest tulenevalt tööandjal kohustust arvata põhipuhuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka töötaja ajateenistuses oleku aeg, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et ka töötaja ajateenistuses oldud aeg loetakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.
Lehekülg 1086 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee