Ametiühingute Keskliit soovib ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil oleva töövõimereformi põhjalikumat arutelu ja soovitab eelnõu väljatöötamiseks vähemalt pool aastat aega võtta.
"Tähtis on, et saaksime tulemusena korralikult läbimõeldud ja töökõlbuliku töövõimereformi. Tempokas läbirääkimine pole paha, ent reformi paremaks õnnestumiseks tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata mitmetele kitsaskohtadele," ütles Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson, kelle sõnul hea reformi elluviimiseks tuleb aega võtta.
Petersoni sõnul kiidab keskliit eelnõu üldist ideoloogiat, mille eesmärk on pakkuda töövõime osaliselt kaotanuile abi tööturule naasmisel.
"See aitab kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule, tasakaalustab maksudega süsteemi kasvavaid kulusid ning võimaldab sedakaudu tulevikus töövõime kaotanuile adekvaatsemaid sissetulekuid," rääkis Peterson. "Samas oleme endiselt kriitilised reformi katteallikate jätkusuutlikkuse ja reformi maksvuse suhtes."
Vahendid tuleb eelarvesse planeerida
Petersoni sõnul on Eesti tõestanud, et ei suuda alati Euroopa Liidu rahastuse lõppedes positiivsete uuenduste rakendamist jätkata.
"Soovime riigieelarveliste vahendite planeerimist eelarvesse juba täna ning seda mitte hüppeliselt pärast EL rahastuse perioodi lõppu 2020.aastal," soovitas Peterson. "Tark oleks vahendeid planeerida sujuvalt järgmise kuue aasta jooksul, et vältida perioodi lõppedes töötukassa reservide kallale minekut."
Petersoni sõnul tahab keskliit olla kindel, et töövõimereformi rakendumise tegelik rahaline suurus on piisaval määral teadvustatud.
"See läheb meile pikaajaliselt maksma tunduvalt rohkem. Küsimus dubleerivatest samalaadsetest hindamissüsteemidest ning täiendavate ametkohtade loomisest töövõimetusega inimeste aktiivsuskohustuse registreerimiseks on jätkuvalt päevakorral," selgitas Peterson ja lisas, et ettepanek on endiselt vältida dubleerimist ja inimeste jooksutamist ning ühtlasi säästa kulusid.
Töökeskkond vajab parandamist
Ametiühingute keskliit soovib, et korralikult vaadatkse läbi haiguste komplekt, mis Eestis valdavalt töövõimetust põhjustab - see on mitmekesisem, kui seni juttu on olnud.
"Tagajärgedega tegelemise kõrval tuleks tegeleda ka töövõimetuse põhjustega," ütles Peterson. "Meil on täna väga palju neid kohti, kus saaks investeeringutega töökeskkonda parandada. Praeguste töötajate probleemide tähelepanuta jätmine pole õige. Tähtis, et need inimesed ei satuks sellesse sihtgruppi, kellele pärast peab hakkama teenuseid pakkuma."
„Vajame ka täiesti uusi meetmeid ja uut kinnitust tööandjatelt, et nad suudavad ka vaimsete haigustega inimesi palgata. Selgusetu on veel tööandjate motivatsioonipakett osalise töövõimega töötaja palkamiseks. Õhusolevaid küsimusi on teisigi, kuid peamine, et vähenenud töövõimega isikute tööturule toomiseks mõeldud toetusmeetmed oleksid põhjalikult välja töötatud - see tagab pikaajalise tulemuslikkuse,“ ütles Peep Peterson.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul vajab töötukassa pärast seaduse vastuvõtmist vähemalt ühte aastat, et reform ette valmistada ja ellu viia.
