Signe Kalberg
ärileht.ee
Kui töötaja pöördub töövaidluskomisjoni, võib ka tööandja tema vastu nõudeid leida.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajuristi Elina Soometsa sõnul leiavad tööandjad iga aastaga aina tihedamini tee töövaidluskomisjoni. „Võrreldes 2012. aastaga esitasid tööandjad mullu 14 töövaidlusavaldust rohkem,” ütles ta.
Näiteks on tööandja nõudnud töövaidluskomisjoni kaudu töötajalt kahju hüvitamist, koolituskulude, enammakstud tasude või tööandjale kuuluva vara tagastamist. Vaidlustatakse ka töölepingu ülesütlemist, soovitakse nõuete tasaarvestamist ning palutakse isegi tuvastada töösuhte puudumine.
Nii mõnigi tööandja on otsustanud pöörduda töövaidluskomisjoni, et vaidlustada töölepingu töötajapoolset ülesütlemist, niisuguseid nõudeid esitavadki tööandjad kõige rohkem.
Sagedamini ei ole tööandjad nõus töölepingu lõpetamisega, kui töötaja toob ettekäändeks, et tööandja on lepingut rikkunud. Näiteks ütles üks kaupluse juhataja töölepingu üles, tuues põhjuseks tööandja olulise rikkumisena ähvardamise ja ületunnitöö hüvitamata jätmise. „Siiski jõudis töövaidluskomisjon otsusele, et ületunnitöö kokkulepe on üldse tuvastamata, kokku leppimata ja seetõttu ei saanud tööandjal olla kohustust see hüvitada. Samuti nõustuti tööandjaga, et tähelepanu pööramine tööülesande paremale täitmisele ei olnud sel juhul vaadeldav ähvardamisena,” selgitas Soomets, miks komisjon tegi selles kaasuses otsuse tööandja kasuks.
Rahalised nõuded
Aina rohkem jõuavad tööandjad otsuseni nõuda töötajalt leppetrahvi (eeldab eelnevat tööandja ja töötaja kokkulepet juhuks, kui töötaja ei täida oma kohustust), et saada tekitatud kahju eest hüvitist. Mullu lahendas töövaidluskomisjon 21 sellist juhtumit, vähem kui kolmandik tööandja nõuetest rahuldati vähemalt osaliselt. Näiteks pöörati osaliselt täitmisele ehitustehnika rentimisega tegeleva äriühingu leppetrahvi väljamõistmise nõue, mis oli seotud ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu rikkumisega. Soometsa sõnul edastas töötaja tööandja konkurendile täpsemat teavet tööandja lepingute kohta, rentis tööandjale kuuluvat renditehnikat konkurendile kõige madalama rendihinnaga, et konkurent saaks tehnikat rentida edasi kõrgema hinnaga ja seda ka tööandja tavapärastele klientidele.
Soomets märkis, et viis aastat tagasi kehtima hakanud töölepinguseadus tegi selgemaks töötaja tekitatud kahju hüvitamise reeglid. Seetõttu käib ka nõuete esitamine tõusuteed. „Ka statistika kinnitab, et nõuete arvu suurenemine on toimunud peamiselt töötaja tekitatud igasuguse varalise kahju hüvitamise nõuete arvu suurenemise tõttu, eelmisel aastal moodustasid need neljandiku kõigist tööandja esitatud avaldustest,” tõdes Soomets. „Mõnikord tööandja esindaja tunnistab, et nõuab töötajalt kahju hüvitamist põhimõtte pärast, hoiatuseks teistele töötajatele.”
