Üksikasjad

Avaldatud: 09 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

CV Keskuse tööportaalis avaldati möödunud aastal 37 protsenti rohkem avaliku palgaga töökuulutusi kui aasta varem. Missugustel avaliku palganumbriga töökohtadel pakutakse siis Eesti suurimat, isegi neljakordset Eesti keskmise palgaga töötasu?

Edetabeli tipust leiab mitmed müügivaldkonna pakkumised ning osav müügitalent on täna tööturul kõrgelt hinnatud.

Lisaks kuuele müügivaldkonna tööpakkumisele leidub avaliku palganumbriga tööpakkumiste edetabelis ka 6 infotehnoloogia-, 5 ehituse-, 4 tootmise-, 3 transpordi-, 2 finants ning 1 toitlustuse, 1 meditisiin-, 1 põllumajanduse ja 1 personalitöö tööpakkumine.

„Müügitööd peab iga tööandja väärt kogemuseks ka mitmes teiseski valdkonnas, kuna antud töökogemus näitab suurepäraselt kandidaadi pingetaluvust ning ambitsioonikust," rääkis CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.

"Müügivaldkonnas tuleneb palgatase suuresti töötaja enda oskustest ja teotahtest ning palgapiir ulatub üsna kõrgele. Kuna müügitöö nõuab töötajalt suurt eneseületamist, on avalik palganumber ka antud valdkonna omapära," lisas ta.

1.Viimistlusvaldkonna juht 4000€
2.Müügiesindaja 3000-4000€
3.Reklaamimüügi projektijuht 3000€
4.Müügiproff 2500€
5.Rahvusvaheliste vedude autojuht 2300€
6.Programmeerija 2200€
7.Java arendaja 2000€
8.IT-tugiisik 2000€
9.Tehnilise toe spetsialist 2000€
10.Mobile Software Engineer 2000€
11.Soome keele oskusega kliendihaldur 2000€
12.Skandinaavia müügijuht 2000€
13.Logistik 2000€
14.Pearaamatupidaja 2000€
15.Eelarvestaja – projektiinsener 2000€
16.Kütte ja ventilatsiooni projektijuht 1800€
17.Keevitaja 1700€
18.Tootmisjuht 1650€
19.Ilutoodete müügikonsultant 1600€
20.Mehhatroonik 1600€
21.Insener-konstruktor 1500€
22.Raamatupidaja 1500€
23.Elektrimootorite valmistaja 1500€
24.Taani ja inglise keele oskusega ITtugi 1500€
25.Teppimismasina operaator 1500€
26.Mõisa juht / agronoom 1500€
27.Peakokk 1500€
28.Vanemõde 1500€
29.CE - kategooria autojuht 1400€
30.Värbamisspetsialist 1400€

Nii nagu on müügivaldkonnale omane avaldada palganumbrit, on mitmes teises valdkonnas ka vastupidine trend ning ei soovita konkurentidele oma ettevõtte palgataset tutvustada. Seega on Eestis mitmeid erialasi, kus on võimalik teenida mitmekordset Eesti keskmist palgataset, kuid seal selgub palganumber juba palgaläbirääkimistel.

Tööpakkumiste statistika pärineb alates 2014. aastast CV Keskuse tööportaalis avaldatud avaliku brutopalgaga tööpakkumistelt.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 märts 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Ingrid Piirsalu, Eesti Telekom
ärileht.ee

Tulude deklareerimise tippajaks valmis maksu- ja tolliametil kaasaegne kõnekeskus, kus pilveteenuse võimalusi kasutades saab korraga vastu võtta tuhandeid kõnesid. Saadav statistika võimaldab paremini planeerida nii kõnekeskuse tööd kui iseteeninduse infomaterjale.

Tuludeklaratsioonide esitamise perioodil on maksu- ja tolliameti teeninduskanalid vägagi koormatud. Sissetulevaid kõnesid on tulude deklareerimise ajal keskmiselt 40 000 kuus (tavapäraselt 17 000) ja pikenevad ka ooteajad. Kui tavaliselt oodatakse 15 sekundit, siis kõrgperioodil 90 sekundit.

Selleks, et amet saaks oma kliendid läbi telefoniteeninduse kaasaegselt ja mugavalt teenindatud, oli vaja kasutusele võtta kõnekeskuse teenus. Maksu- ja Tolliamet kuulutas selleks välja hanke, mille võitis Eesti Telekom.

Eesti Telekomi suurkliendi laheduste valdkonnajuhi Pearu Tamme sõnul oli koostöö maksu- ja tolliametiga väga meeldiv, sest klient teadis täpselt, millist kõnekeskust on neil vaja. Selge ülesandepüstitus aitas kaasa, et arendused said tehtud vaid mõne kuuga ning ajaks kui jõudis kätte tulude deklareerimise tippaeg, said maksumaksjad helistades oma küsimustele kiiresti vastused.

Teenus pilves

Uudseks teeb maksu- ja tolliameti kõnekeskuse IT - alase muudatuse see, et teenust kasutatakse nö pilveteenusena. See tehniline lahendus teebki võimalikuks, et korraga saab vastata tuhandetele kõnedele.
Oluline on siinkohal mainida, et pilves on ainult kõnekeskuse kõnede käsitlemise teenus, mitte maksu- ja tolliameti klientide andmeid. Andmed on ikka ameti enda serverites.

Pearu Tamm: „Kuna pilveteenused pole veel laialt levinud, siis nende spetsiifikat väga ei tunta. Pilveteenuste kohta levib igasuguseid müüte, mis tõele ei vasta. Tegelikkuses näitavad IT maailma arengutrendid seda, et juba lähitulevikus muutuvad pilveteenused üha populaarsemaks, sest pilve kaudu saab pakkuda kvaliteetsemat ja rohkemate võimalustega teenust.“

Andmed ja analüütika

Maksu- ja tolliameti kontaktkeskuse juhataja Roman Spasjuki sõnul on kõnekeskuse uus rakendus muutunud ameti jaoks oluliseks juhtimisinstrumendiks, mille abil korraldada teenindusprotsesse ja tagada optimaalne inimressursside kasutamine.
„Kõnekeskuse keskkond annab pidevat ülevaadet infoliinidel toimuvast ning saame operatiivselt reageerida näiteks kõnede arvu suurenemisele, lisades kõnekeskusesse täiendavaid teenindajaid, või vastupidi – kõnede arvu vähenemisel suunata ametnikke teistele töölõikudele,“ märkis Spasjuk.

Lisaks võimaldavad eelmiste perioodide statistilised andmed ka ette planeerida, kui palju vajatakse kõnekeskuses teenindajaid ühel või teisel perioodil.

Spasjuk toob välja ka selle kasu, et uue kõnekeskuse abil tekkis võimalus pöörata suuremat tähelepanu väljastatava info kvaliteedile. „Kõnede sisu analüüsides saame välja selgitada küsimused, millega kliendid kõige sagedamini pöörduvad ja muuta see info iseteeninduskanalites arusaadavamaks ja kergemini leitavamaks,“ ütles Spasjuk. „Samuti saame hinnata kõnekeskuses töötavate teenindajate teadmiste taset ja juhtida nende tähelepanu vajakajäämistele.“

Loomulikult jääb kõnekeskus tööle ka pärast tulude deklareerimise aega.

Eesti Telekomi kõnekeskuse teenus annab seda kasutavale asutusele hea ülevaate kõigist sisenevatest kõnedest ja võimaldab ühele numbrile tulnud kõned jaotada asutuse töötajate vahel olenemata nende asukohast. Kõnekeskuse tööd juhitakse veebipõhiselt, nii saab asutus määrata halduskeskkonnas ise kõnede jagamise reegleid, valida suunamise võimalusi, salvestada ettemängitavate tekstide helifaile, näha statistikat, jälgida ülevaadet kõnekoormusest ning kuulata salvestatud kõnesid.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Meie perekonnas kasvab puudega laps, kes aprillis saab kolmeaastaseks. Avaldasin puhkusegraafikute koostamise ajal tööandjale soovi kasutada oma käesoleva aasta lapsepuhkuse kuut päeva oktoobrikuus ning võtta sellele lisaks korraga välja veel kolm päeva puudega lapse puhkust, et käia lapse tervise huvides spetsiaalsel 10-päevasel sanatoorsel ravil.

Kuna ma tööandjalt koheselt selget vastust ei saanud, siis küsingi nüüd, millised seaduslikud õigused ja tegelikud võimalused mul selles olukorras oleksid?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 63 lõike 1 punktist 2 tulenevalt on alla kolmeaastase lapse vanemal õigus saada alanud kalendriaastal kuus tööpäeva lapsepuhkust. Lisaks eelnimetatud kuuele lapsepuhkuse päevale on puudega lapse vanemal seadusest (TLS § 63 lõige 2) tulenev õigus täiendavale lapsepuhkusele - ühele tööpäevale kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. TLS § 63 lõige 3 selgitab, et lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Seega pole puhkuse andmisel oluline, et laps saab aprillis kolmeseks. Lapsevanemale antakse seaduslik võimalus otsustada, kas ta soovib puhkust kasutada enne või pärast lapse sünnipäeva.

Puudega lapse erivajadusi arvestades võimaldab seadus ühele vanematest tööst vaba aega kuus ühe tööpäeva ulatuses puudega lapse eest hoolitsemiseks. Üks täiendav vaba päev kuus annab võimaluse vanemal regulaarselt tegeleda puudega lapse vajadustega, näiteks käia lapsega arsti juures või taastusravis. Kui puudega lapsi on mitu, on vanematel võimalik lisapuhkepäeva võtta vastavalt puudega laste arvule. Seadusandja esmane eesmärk on olnud motiveerida vanemaid võtma puudega lapse lapsepuhkust kord kuus, et võimaldada neil regulaarselt tegeleda puudega lapse vajadustega. Seega ei näe seadus otseselt ette võimalust lapsepuhkuse päevade liitmiseks. Samas ei keela seadus töölepingu pooltel teistsuguse kokkuleppe sõlmimist, ehk siis poolte kokkuleppel on puhkusepäevade liitmine kalendriaasta piires võimalik.

Kujunenud olukorras peab töötaja tööandjaga kokku leppima lapsepuhkuse päevade liitmises, kuna 10-päevane viibimine sanatoorsel ravil on lapse huve arvesse võttes vajalik. Kuna puhkusesoov lähtub puudega lapse erivajadustest, peaks tööandja töötaja soovidega arvestama ning võimalusel lapsepuhkuse ja täiendava lapsepuhkuse liitmist lubama. Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb täiendavaid lapsepuhkuse päevi kasutada vastavalt seadusele kord kuus. Kui lapsepuhkust (sh täiendavat lapsepuhkust) ei ole puhkuste ajakavasse kantud, tuleb töötajal teha tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist avaldus, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, faks).

Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Juhtimine.ee

Vahel tuleb tunnistada, et töötaja teeb ettevõttele rohkem kahju, kui toob kasu ning tema lahti laskmine on vajalik, et töökeskkond ja äritulemused liigselt ei kannataks. Entrepreneur.com jagab kümmet küsimust, mida iga juht peaks endalt vallandusotsuse langetanuna küsima.

Kogu artiklit saab lugeda originaalist http://majandus24.postimees.ee/3113677/10-kusimust-mida-tuleks-endalt-tootaja-vallandamisel-kusida